Praegu on Vatikanis alanud papal interregnum ehk teisisõnu ajavahemik ühe paavsti surma ja teise paavsti valimise vahel.

Ametlikke ülesandeid täidab paavsti camerlengo ehk kammerhärra, kelleks praegu on iiri-ameerika kardinal Kevin Farrell. Tema on see, kes paavsti surma ametlikult koos arstiga kinnitas.

Paavsti surnukeha asetatakse kirstu tema Püha Martha residentsi kabelisse kell kaheksa õhtul kohaliku aja järgi. Riitusi juhib kardinal Farrell, teatas Vatikan.

Camerlengo kohuseks on ka paavsti isikliku elukoha lukustamine ja pitseerimine. Franciscus ei soovinud endale kortereid suures apostlikus palees, vaid valis endale Vatikani Püha Marta majas sviidi ning kasutas sealseid väiksemaid ruume.

Kardinal Farrellil lasub ka kohustus hävitada paavsti sõrmus ja pitsat, mida kasutati ametlike dokumentide kinnitamiseks.

Seejärel määrab Farrell koos kolme abistava kardinaliga leinaplaani, sealhulgas matuse ja matmise kuupäeva. Leinarituaalide periood kestab tavaliselt üheksa päeva ning kirikureeglite kohaselt peaksid need algama neljanda ja kuuenda päeva vahel pärast paavsti surma.

Farrell ja tema meeskond otsustavad ka selle, millal paavsti surnukeha enne matmist Püha Peetruse basiilikasse toimetatakse, et ka avalikkus saaks oma austust lahkunule avaldada.

Paavst Franciscusest saab üle sajandi esimene paavst, keda ei maeta Vatikani Püha Peetruse basiilika krüpti. Selle asemel sängitatakse ta Rooma Püha Maarja basiilikasse (La Basilica di Santa Maria Maggiore) oma lemmikikooni lähedusse.

Uue paavsti valimisprotsessile kogunevad kardinalid kogu maailmast. Sellist vaimulike koosolekut tuntakse kui konklaavi.

Traditsiooniliselt leinatakse enne konklaavi algust 15 päeva, kuid Franciscuse eelkäija Benedictus muutis 2013. aastal reegleid, et soovi korral alustada valimistega varem. Uue paavsti valimine toimub tavaliselt 15–20 päeva pärast eelkäija surma.

Uue paavsti valib kardinalide kolleegium. Praegusest 252 kardinalist saavad hääletada ainult 138, kuna üle 80-aastased võivad debatis osaleda, kuid hääletada ei tohi.

Valimised toimuvad Sixtuse kabeli lukustatud uste taga, et kardinalid saaks otsustamiste ajaks eralduda välismaailma mõjutustest.

Uue paavsti valimiseks on vaja kahekolmandikulist häälteenamust, seega on tulemuse selgumiseks sageli vaja mitut hääletusvooru. Pärast esimest päeva toimub anonüümne hääletus kaks korda päevas ja protsess võib sageli venida mitme päeva pikkuseks.

Varasematel sajanditel on hääletamine kestnud nädalaid või kuid. Mõned kardinalid on isegi konklaavi ajal surnud.

Välismaailmale annab konklaavi otsustest aimu ainult suits, mis tõuseb Sixtuse kabeli korstnast kardinalide hääletussedelite põletamisel.

Must suits annab märku ebaõnnestumisest. Valge suits tähendab, et uus paavst on valitud.

Pärast valge suitsu tõusmist ilmub uus paavst ühe tunni jooksul rõdule, kust avaneb vaade Püha Peetruse väljakule.

Konklaavil osalev vanemkardinal teeb otsuse teatavaks ladinakeelsete sõnadega habemus papam (e.k meil on paavst).

Seejärel tutvustab ta uut paavsti tema valitud paavstinimega, mis võib, aga ei pruugi olla tema tegelik eesnimi. Paavst Franciscus sündis Jorge Mario Bergogliona, kuid valis oma püha nime austusavaldusena Püha Franciscusele Assisist.

On väga raske ennustada, kellest võiks saada järgmine paavst, kuna keeruline hääletusprotsess võib tuua endaga üllatusi. Franciscuse paavstiks saamist ei suutnud näiteks keegi ette näha.

Suur tõenäosus paavstiks saada on 70-aastasel Vatikani riigisekretäril Pietro Parolinil, spekuleeris SkyNews. Tuntud Vatikani diplomaat on käinud maailma eri paikades, et viia paavsti hääl keerulistesse piirkondadesse.

Teine tõenäoline kandidaat on 69-aastane Bologna peapiiskop Matteo Zuppi. Ta oli paavsti erisaadik Ukraina sõjas, reisis Kiievisse, Moskvasse, Pekingisse ja Washingtoni. Veel 1992. aastal aitas ta lõpetada kodusõda Mosambiigis.

Veel üks võimalik kandidaat on 59-aastane kultuuri- ja haridusdikasteeriumi prefekt Jose Toletino de Mendonca. Portugali kardinal on avaldanud arvukalt luulekogusid ja vaimseid kirjutisi. 16. veebruaril asendas ta Vatikani kunstnike juubeliüritusel paavst Franciscust.

72-aastast ungari kardinali Peter Erdot mainiti juba eelneval konklaavil tõenäolise paavstikandidaadina. Ta on olnud ka Euroopa piiskoppide konverentside nõukogu president.