"Kindlasti me Eestis meenutame teda kui paavsti, kes on siia tulnud, kes on meid külastanud kuus aastat tagasi," ütles Jourdan.

"Selles mõttes ma arvan, et ta on meile lähemal kui palju teisi paavste," lisas ta.

Jourdani sõnul oli Franciscus esimene paavst, kes tuli Lõuna-Ameerikast, aga mitte enam Euroopast. "See näitab, kuidas sajandite jooksul kirik on arenenud ja levinud üle terve maailma. Tema oli esimene, kes seda kehastas," lausus Jourdan.

"Ta on olnud selline paavst, kes on tõesti ennast pühendanud täielikult oma rahvale, oma inimestele. Veel eile, ülestõusmispühal, ta kohtus katoliiklastega, usklikega Peetruse väljakul," ütles Jourdan.

"Ta on olnud paavst kuni viimase hetkeni. Ta pühendas oma elu ja aega kõikidele inimestele ja kiriku liikmetele kuni lõpuni. See on midagi väga erilist. Kuni viimase päevani ta tegutses paavstina. Võib öelda, et tal oli väga suur tahtejõud, et seda teha pärast nädalaid haiglas raske haigusega võitlemist," sõnas Jourdan.

Rääkides paavst Franciscuse pärandist, tõi Jourdan välja kõigi inimestega arvestamise ja nende väärtustamise vaatamata nende nõrkustele. "Ta näitas, et jumal tuleb meile vastu isegi siis, kui meil on raske, isegi siis, kui me elame kirikust kaugel," rääkis Jourdan.

"Selles mõttes on ta olnud suur misjonär ja on püüdnud kogu südamest minna iga inimese juurde. Ja ma arvan, et isegi need, kes ei ole alati olnud nõus kõigega, mida ta ütles, tunnistavad, et ta oli tõesti inimene, kes oli pühendunud teistele," ütles Jourdan veel.

Tänu sellele näevad Jourdani sõnul paljud inimesed täna katoliku kirikut kui seda, kes hoolib ja oskab ka andestada.

Jourdan ütles, et peab esmaspäeva õhtul missat paavst Franciscuse eest Peeter Pauli kirikus Tallinnas, kuhu on kõik teretulnud kaastunnet avaldama.