Ettepanekud katsid bürokraatiat raamatupidamise seadusest kuni tööohutuse ja sisserände piirarvuni, teatas koda.

Ettevõtjaid ühendav koda leiab, et ettepanekuid võiks arvesse võtta juba eelseisvate seadusemuudatuste kavandamisel, sest paljude soovituste puhul ei tähenda see mitte ainult ettevõtete ajakulu ja kulutuste vähenemist, vaid parandab ka Eesti majanduskeskkonna konkurentsivõimet.

"Koja ettepanekud on võimalikult konkreetsed, et need tooksid ettevõtjatele reaalse halduskoormuse languse ning oleksid ka mõistlikult tehtavad," sõnas koja juhatuse aseesimees ning peaministri efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja liige Oliver Väärtnõu.

Ühe olulisema ettepanekuna toob koda välja, et kestlikkusaruannete koostamine, esitamine ja auditeerimine peaks olema vabatahtlik. Kui kestlikkusaruande koostamise kohustust ei muudeta vabatahtlikuks, siis tuleks kohe lükata selle kohustuse täitmine kahe aasta võrra edasi. Koda pakub ka välja, et kestlikkusaruannet võiks nõuda iga viie aasta järel, mitte igal aastal.

Samuti tegi koda ettepaneku, et erisoodustusena ei maksustata töötajate motivatsiooni hoidmise ja tõstmisega seotud kulutusi tuhande euro ulatuses töötaja kohta aastas. Ettepaneku kohaselt peaksid tööandjad pidama sisemist arvestust nende kulude üle töötajate lõikes, aga nad ei peaks neid kulusid deklareerima maksu- ja tolliametile igal kuul.

Lisaks peaksid ettevõtjad seonduvalt töötervishoiuarstide puudusega saama teatud tingimustel saama töötaja saata tervisekontrolli perearsti juurde.

Samuti ootavad ettevõtjad lahendusi, et erinevate planeeringute ja lubade menetlemise protsess muutuks nende jaoks oluliselt kiiremaks. Planeeringute ja lubade menetlemisele tuleks kehtestada konkreetsed ja mõistlikud tähtajad, mida ei tohi ületada, seisab ettepanekute loetelus.

Valitsus kutsus märtsis 18 kuuks kokku ettevõtjatest koosneva n-ö efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja, mis keskendub valitsuse nõustamisele regulatsioonide vähendamisel.

Näiteks tööandjate keskliit kogus aprilli alguseks ettevõtjatelt üle 140 ettepaneku bürokraatia ja regulatsioonide vähendamiseks. Ettepanekute hulgast valib kõige suurema mõjuga lihtsustamised välja just nõukoda ning riigisekretär Keit Kasemetsa sõnul hakatakse neid ka järk-järgult ellu viima.