"Esimesed ettepanekud läksid [valitsusse] esmaspäevasel nõukoja kohtumisel ja minu teada 8. mail peaks olema siis majanduskabineti istung, kus seda pakki arutatakse," rääkis Sutter kolmapäeval ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast". Saatejuht Anvar Samosti küsimusele, kas see võiks olla esimene indikatsioon, sellest, kui tõsiselt valitsus ettevõtjate kaasamist ja bürokraatia vähendamist võtab, vastas Sutter: "Põhimõtteliselt küll."

Sutter selgitas, et peaminister Kristen Michali kokku kutsutud majanduskasvu nõukoda palus ettevõtjatel esitada oma ettepanekuid bürokraatia vähendamiseks ning lisaks kogus tööandjate keskliit ise samateemalisi ideid. Seejärel vaatasid keskliidu ja Soraineni advokaadibüroo vabatahtlikud need üle, koondasid ja süstematiseerisid need. Esmaspäeval vaatas nõukoda esimese portsu ettepanekuid omakorda läbi ja otsustas neist umbes 30 valitsusele edasi saata.

Planeeringute venimine läheb kogu ühiskonnale kalliks

Saatejuhi viitele, et ettepanekute teemadesse jaotamisel said nii suure tähelepanu planeeringutega seotud probleemid, tõdes Sutter, et see valdkond sai väga palju erineva nurga alt ettepanekuid erinevatelt organisatsioonidelt, ka tööandjate keskliidult ja planeeringud on Eestis väga suur probleem.

"Ükskõik, mida me tahame teha, investeerida, arendada, midagi uut luua – see sisuliselt tähendab planeeringut. Ja planeeringutes on üks asi seadus, mis on ebamõistlik, seal on liiga palju instantse, liiga palju nõudeid. Kui üldplaneering on olemas, siis sa pead ikkagi tegema ka detailplaneeringu ja nii edasi, seal on palju detaile. Meil on palju kommentaare seaduse suhtes, mida võiks teha palju lihtsamalt," rääkis ta.

"Ja teine asi on see, et me oleme seadusega loonud sellise monstrumi, mida ei suudeta ära käsitleda. Selle seaduse rakendajad, kes on põhiliselt kohalikud omavalitsused, rikuvad süsteemselt seadust ehk tähtajad, mis on seadusega ette antud, ei kehti. Ja see ei ole mitte natukene, vaid meil siin on mõned planeeringud veninud kümme aastat ja rohkemgi, mida ükski seadus ette ei näe. Meie ettepanek on see, et mitte lihtsalt lõpetada seaduserikkumine, vaid ka menetlustähtaegu oluliselt lühendada," lisas Sutter.

Tööandjate esindaja tõi näiteks kortermaja arenduse: "Kui ettevõtja ostab kinnistu kuskil üsna olulises kohas, maksab selle eest palju raha ja siis detailplaneeringu tegemine selle hetkeni, kui ta saab ehitusloa ja saab ehitama hakata, võtab kümme aastat – no siis on arvestatud, et see paneb korteri hinnale 20 protsenti juurde, sest kapitalikulu ja kõik, et sa seda nii kaua hoiad – see kulu jõuab igal juhul ühiskonda tagasi."

Sutter rõhutas ka, et planeeringud ei puuduta ainult elamute ehitamist, vaid ka uute tootmisüksuste ja taristu rajamist, keskkonnamõjude hindamist. "Iga uus investeering, iga uus tootmisüksuse rajamine, taristu, kõik asjad võrdub kohe planeering ja meil nii palju väga häid asju ja mõtteid seisab Eestis planeeringute venimise all," tõdes ta.

Aruandluse juures vaadatakse nii mahtu kui ka selle kogumise viisi

Kommenteerides aruandlusega seotud bürokraatia vähendamist, tõi Sutter välja, et selle juures vaadatakse nii aruandluse mahtu kui ka selle kogumise tehnilist, infotehnoloogilist (IT) poolt.

"Erinevad riigi andmesüsteemid tihtipeale omavahel väga hästi ei suhtle ja seda nii-öelda IT-võlga siis kompenseeritakse ettevõtjate tööajaga. Rekord on see, et mõnesid andmeid tuleb kolm või kohati rohkemgi sisestada, aga tegelikult need on andmed, mis on riigil juba kuskilt olemas," rääkis ta. "Ehk kui me võtame, et see puudutab 20 000 ettevõtet ja iga ettevõte paneb sinna 10 tundi aastas – oletame lihtsalt – siis see mõju on meeletu, kui palju selle peale aega läheb. Ja peale selle peab riik kõik need andmed veel töötlema, keegi kuskil teises otsas tegeleb ju ka sellega," selgitas Sutter.

Tema sõnul otsustati, et ettevõtja Taavi Kotka hakkab juhtima töörühma, mis püüab aruandluse probleeme süsteemsemalt vaadelda. "Ja ma ei imesta, kui siit tuleb ettevõtjate ettepanek riigile investeerida IT-võla järeleaitamisse, sest selle ühiskondlik tasuvus on nii suur," lisas ta.

Küsimusele, et võib-olla ei peaks aruandlust lihtsalt sellises mahus üldse kogumagi, vastas Sutter: "See on nüüd teine asi ja siin on ka ettepanekuid väga palju. Üks on see aruandluse maht ja teine on aruandluse nii-öelda tehniline teostamine – mõlemad on laual."

Euroopa Liidu regulatsioone juba leevendatakse

Rääkides Euroopa Liidust lähtunud regulatsioonidest, mille täitmine toob kaasa uut bürokraatiat, rääkis Sutter, et näiteks kliimateemade valdkonnas on EL paljusid reegleid ja nõudeid asunud leevendama.

Tööandjate liidu 60 konkreetset ettepanekut, millest suur osa oli kestlikkusaruandlusega seotud, esitati Euroopa ettevõtlusorganisatsiooni Business Europe kaudu detsembris Euroopa Komisjonile ja väidetavalt 80 protsenti neist on täna juba töös ja esimesed otsused on tehtud, rääkis Sutter.

"Just väiksemate ettevõtete kestlikkusaruandluse kohustus on kohati edasi lükatud, kohati seda üritatakse teha täiesti vabatahtlikuks, et seda üldse mitte rakendada. Seal on ka Euroopas oma protseduur, nad peavad Euroopa Parlamendist läbi saama ja nii edasi, aga me loodame, et tuleb Euroopast veel Omnibus 2 ja Omnibus 3 sellel aastal. Aasta lõpuni tuleb veel kaks paketti, millega bürokraatiat Euroopa tasandil vähendatakse – seal on suur osa just siis rohepöördega seonduval bürokraatial," selgitas ta. Sutteri sõnul on selline efektiivse vähendamise tempo praegu muljet avaldav.

Tööandjate esindaja märkis ka, et juttu on olnud ka kvoodikaubanduse süsteemi ETS ja selle edasiarenduse ETS2 muutmisest, kuid praegu on esimene ettepanek siiski selle rakendumist edasi lükata.

"Eriti Euroopa asjades on edasilükkamine protseduuriliselt lihtsam kui tühistamine ja kuna seal taga on ikkagi Euroopa Parlament, mis on läbilõige Euroopa ühiskonnast – ma soovitan vaadata mõningaid tulihingelisi parlamendi liikmed, kes kaitsevad bürokraatiat ja arvavad, et bürokraatia päästab maailma – seal on kõik esindatud. Nii et tehniliselt üks asi on Euroopa Komisjon, on veel ülemkogu ja parlament, vahest on lihtsalt kiirem edasi lükata või peatada täitmine selleks, et siis teha järgmised sammud," selgitas Sutter reeglite edasilükkamise taga olevat loogikat.

Sutter on lootusrikas

Küsimusele, kui palju on lootust, et valitsuse algatatud protsess toob tulemuse ja ettevõtjaid lihtsalt poliitiliselt ära ei kasutata, vastas Sutter, et ettevõtjate usku näitab juba esitatud ideede hulk: "Kui lootust ei oleks, siis ei oleks ju keegi oma aega sinna panustanud. Tõesti ma arvan, et see sense of urgency (ajakriitilisuse mõistmine – toim.) on jõudnud ka nii Eesti valitsuse kui Euroopa Komisjoni tasandile, selle kõige alus on meie majanduse mahajäämus Euroopas ja Eestis. Kui me vaatame Ameerika majanduse kasvunurka viimased 15–20 aastat ja Eesti või Euroopa majanduse käekäiku, siis need on väga erineva tõusunurgaga, ja see on selle asja ju käivitav jõud – me peame andma võimaluse, et majandus saaks hakata kasvama ja konkureerida nii Ameerika kui ka Hiina majandusega. See on ju see, mis on pannud kõik asjaosalised tegutsema."

"Aga teisalt tõsi, et me leppisime esimesel nõukoja kohtumisel omavahel kokku, et kui kuue kuuga midagi pole juhtunud, siis lähme laiali, et ei ole mõtet aega raisata – me tahame näha ka tulemusi," lisas ta.

Sutter lubas, et tööandjate liit hakkab oma liikmetele jooksvalt näitama ettepanekute edasiliikumist, seda, mis on nende tulem, millised ettepanekud on võetud töösse, mis nendega on saanud. "Läbipaistvus ja tagasipeegeldamine annab ka selle, et kõik, kes on oma ettepanekud esitanud, saavad teavet, saavad olla jätkuvalt nõudlikud, et midagi ka päriselt juhtub," rääkis ta.

Sutter lükkas tagasi kahtluse, et peaminister ja valitsus võiksid ettevõtjaid oma poliitilise toetuse tõstmiseks ära kasutada ning pärast sügisesi kohalikke valimisi protsessi hüljata.

"Ma arvan, et kui seda seltskonda vaadata, siis tegemist on väga kogenud inimestega, me ei lase ennast ära kasutada. Seda ma julgen lubada. Aga samas, kui me üldse kedagi siin ilmas ei usalda ja üksteist ei toeta, siis ei juhtu kindlasti mitte midagi, nii et seal vahel me toimetame. Mul täna ei ole põhjust arvata, et see soov on teeseldud, et midagi päriselt ära teha, et meie majanduskeskkond paremaks saaks," ütles ta.

Sutterit intervjueeris Anvar Samost.