"AK.Nädal" tegi ülevaate esimesest aastast eestikeelsele õppele üleminekul
Kooliaasta on lõpusirgel ja nii on lõppemas esimene õppeaasta üleminekul eestikeelsele haridusele senistes venekeelsetes koolides. Esimeste ja neljandate klasside kogemus on näidanud ühelt poolt edu ja seda, et kohati võisid hirmud olla suuremad kui neil alust oli. Teisalt selgub, et mitte kõigi õpilaste jaoks ei suju kõik probleemideta ja paljud õpetajad vajavad oluliselt rohkem metoodilist tuge.
Algas 4. klassi eesti keele tund. Õpikust võetakse lahti lehekülg 38, kus teema on jalgpallivõistlused. Kolm aastat on see klass õppinud peamiselt vene keeles, nüüd tuleb jätkata ainult eesti keeles. Kuid lapsed on tublid. Veerivad küll, aga tarkus tuleb. Kui miski jääb segaseks, siis küsivad.
Õpetaja Julia Loodus pingutab väga, aga ega kerge pole. Lisaks olemasolevatele õpikutele on ta ise loonud materjale, et lastel oleks lihtsam.
"Kõigepealt mul on oma töölehed, enda poolt koostatud töölehed. See võtab tohutult palju aega. Kodus istud, midagi mõtled välja, prindid ja see on raske. Õppematerjal lihtsalt ei sobi. Õpikud ei sobi. Õpikud on rasked. Õpikud on mõeldud eesti laste jaoks, mitte ikkagi vene või ukrainlastele," lausus Julia Loodus.
Julia õpetab põhikoolile ka loodusõpetust. Sõnu, mis seal ette tulevad, ei tea lapsed oma emakeeleski.
"Teemaks olid elundid ja siis me rääkisime ja iga teine sõna on täiesti võõras. Me ei saanud lausest aru. Mitu korda üritasime, aga ikkagi," sõnas Loodus.
Eestikeelse õppega alustati käesoleval kooliaastal 48 kooli esimestes ja neljandates klassides.
Kui Anna sügisel esimesse klassi läks, oli tema emal Anastassial üks suur hirm - kuidas tütar hakkama saab, kui kodus räägitakse vene keelt, aga õppima peab eesti keeles? Esimestel kuudel tegigi tüdruk koolis suud lahti harva. Aga detsembris ütles õpetaja, et Anna juba räägib eesti keeles ja julgeb küsida.
"Hirm oli palju suurem minu peas, et issand jumal, mis tuleb, aga tegelikult kõik on hästi. Alguses ta ei saanudki aru kõigist sõnadest, aga vaikselt õpib ja sõnavara tuleb ka. Ja kodus proovime ka eesti keeles rääkida ja vaikselt kõik tuleb.
Eesti keele tund meeldib Annale koolis siiski kõige vähem, aga lemmikaineid on ka, näiteks kehaline kasvatus, matemaatika ja vene keel.
Ja tulebki välja, et esimeses klassis on üleminek hoopis lihtsam kui neljandas. Haridusminister Kristina Kallas (Eesti 200) ütleb, et muutus on olnud kõigi jaoks suur - koolid on pidanud ümber tegema oma õppesüsteemi ja asendama palju õpetajaid, ka lapsevanemad on pidanud kohanema teise keelega.
"Lapsel tegelikult raske ei ole. Ma arvan, et see ettekujutus, et lapsel on raske, on tõenäoliselt pigem siiski lapsevanema enda hirmude projitseerimine lapse peale, eriti esimese klassi lastel, et ega neil ei ole raske, neil on lihtsalt teistmoodi," ütles Kallas.
Küll aga rõhutab Kallas, et kui õpetajal on raske, siis on ka õpilastel keeruline. Seepärast on esimese aasta põhjal näha, et just õpetajad vajavad senisest oluliselt rohkem tuge.
"Õpetajad vajavad oluliselt-oluliselt rohkem tuge kui nad seni saanud on selles protsessis. Nii metoodilist tuge, koolitustuge kui ka nõustamistuge ehk siis meil on vaja veel täiendavaid metoodilisi materjale õpetajatele välja töötada. Me oleme küll töötanud välja õppeprotsessi kirjeldused, et mismoodi see üleminekuklassis õpetamine peaks välja nägema, aga täna on õpetajatel lisaks vaja didaktilist juhendmaterjali. Seda me tunneme, et me peame tegema. Meil on vaja tõenäoliselt seda õpetajate nõustamist palju rohkem," rääkis Kallas.
Teadlased, kes on üleminekut uurinud, ütlevad, et sellistele asjadele tulnuks mõelda enne reformiga alustamist. Avalikult ei taha keegi seda tunnistada, aga kaamera taga möönavad mitmed eksperdid: nende klasside seas, kus mindi üle eestikeelsele õppele, on lapsi, kelle jaoks on see nii keeruline, et nende haridus jääbki puudulikuks.
Selleks, et üleminek lapse jaoks võimalikult kerge oleks, panevad üha enam venekeelseid vanemaid oma võsukesi eestikeelsetesse koolidesse. Kasvatusteadlase Tiiu Kuurme hinnangul ei ole niisuguste segaklasside lisandumine hea.
"Kui õpetajal on klassis piiramatu hulk muukeelseid ja siin Tallinnas ja juba Ida-Virumaal ongi, et enamus on seal muukeelsed. Siis kuidas te kujutate ette, kuidas see õpetaja peab seal hakkama saama? Ma arvan, et oleks suur ime, kui ei jääks nii eesti kui vene laste haridustee lünklikuks," ütles Kuurme.
Suur probleem on olnud ka õpetajate puudus. Kuna Ida-Virumaal pidid osad õpetajad vähese keeleoskuse tõttu ametist lahkuma, otsiti sinna õpetajaid juurde üle Eesti. Ja läksid tõelised karjääripöörajad. Nii sai näiteks Tallinna ehitusinsenerist Arle-Martin Kuurast Narva matemaatika õpetaja. Mõlema töö puhul tuleb tegeleda probleemide lahendamisega ja nagu Kuura ise ütleb, siis nüüd on see lihtsalt sotsiaalsem.
"Ma arvan, et hästi suur osa sellest huvitavusest on see, et kui sa suhtud inimlikult ja õpilased ei karda enam õpetajat ega ainet, siis nad on julgemad proovima ja tegelikult matemaatika muutub ise suhteliselt huvitavaks. Ja kui sa suudad näitlikustada ja mingit trikki ka teha seal või klounaadi natukene, siis see läheb eriti peale. Eluterve huumoriga jõuab väga kaugele," lausus Kuura.
Ja kuigi Narva õpilaste eesti keele tase on väga seinast seina, siis õpetajal on usk neisse suur.
"Mis on kõige olulisem, on see, et andke õpilastele võimalus. Kui hirmutada koguaeg sellega, et kui raske see kõik on ja et see on võimatu, siis inimene juba meelestab end sellisel viisil, et kuidas ma ikka hakkama saan ja see on kõik nii raske, aga kui öelda, et täitsa enam-vähem läheb, et tegelikult on korras, siis ma arvan, et suurem enamus tuleb kaasa suhteliselt okeilt," lisas Kuura.
Aga mida lapsed ise eesti keelest arvavad?
"Eesti keel on ilus ja lihtne keel," ütles Zakari. "Mulle meeldib ka, see on väga lihtne ja ilus keel," lisas Vova.
"Kui ma elan, siis mul on vaja eesti keelt. Ma räägin eesti keeles. Pärast ma lähen tööle ja seal räägin eesti keeles," märkis Arina.
Koole, kus esimesed ja neljandad klassid käesoleval aastal läksid üle eestikeelsele õppele on kokku 48.
Valdav osa neist asub Tallinnas ja Ida-Virumaal – Tallinnas 20 ja Ida-Virumaa linnades ja asulates 17. Ülejäänud 11 kooli jagunevad üle Eesti.
Nende koolide esimestes ja neljandates klassides õpib käesoleval aastal kokku ligi 4000 õpilast. Uuel aastal lisanduvad uued esimesed ja neljandad klassid, kui palju neis õpilasi saab olema, ei ole veel teada, sest paljud teise emakeelega pered on otsustanud lapsed panna juba tavalistesse eestikeelsetesse koolidesse.
Sel õppeaastal moodustasid teise emakeelega lapsed eestikeelsete koolide esimestes klassides 15,5 protsenti õpilastest. Samal ajal on see protsent esimesest üheksanda klassini kokku 11. Suurem osakaal nooremates vanuseklassides näitabki seda, et üha enam lapsevanemaid eelistab eestikeelset kooli. Teise emakeelega laste seas omakorda on enamuses vene lapsed, aga esindatud on kokku ligi 70 emakeelt.
Värske riigikantselei tellitud avaliku arvamuse küsitluse järgi leidis 72 protsenti Eesti elanikest, et eestikeelsele õppele üleminek pakub kõigile Eesti lastele võrdset võimalust omandada kvaliteetne eestikeelne haridus. Eestlastest nõustub sellega valdav enamus, teistest rahvustest elanike seas on mittenõustujaid aga siiski rohkem kui nõustujaid.
Toimetaja: Aleksander Krjukov