Sellest aastast kehtima hakanud automaks on toonud suure lisakulu muu hulgas ka hobiautode omanike seas levinud autode vahetamisele.

Bassadone Balticu juht Erkki Ots rääkis ERR-ile, et hobiautode puhul on tihti tavaks, et pärast paari-kolme aastat, mil seda on putitatud ja sellega sõidetud, tahaks omanik midagi muud, kuid rahaks vahetada on niisugust autot keeruline. Täna tuleks vahetusel maksta mõlema sõiduki pealt kopsakas registreerimistasu ja tehing jääb katki.

Üle 20 aasta vana autot kasutatakse tavaliselt ainult suvel, sest Eesti talve need ei sobi. Selliste autode vahetamisel tuleb aga samuti registreerimistasu maksta ning Otsa sõnul on see täiesti arusaamatu.

"Kui sul on Soomes hobiauto, siis on eraldi kord, et sul on piiratud päevade arv ja kilometraaž, mida saad kasutada ja maksta osalist automaksu," selgitas ta. "Kui mul on kuueliitrise mootoriga 1960-ndate ameeriklane, ei saagi ma sellises vanuses autoga ju talvel sõita. Ka neile lajatati ühe täiega."

Otsa hinnangul peaks hobiautode puhul erandit rakendama ning isegi liikluskindlustuse järgi on lihtne kontrollida, et neid kasutatakse harilikult 1. maist kuni 1. septembrini.

Rahandusministeeriumi asekantsler Evelyn Liivamägi ütles ERR-ile, et kui inimesed omavahel autod ära vahetavad ning need vahetused liiklusregistris vormistavad, rakendub ka registreerimistasu, kui seda veel makstud pole.

"Registreerimistasu maksmine on aluseks sõiduki registrisse kandmisel või esimese Eesti-sisese omanikuvahetuse vormistamisel ega sõltu üldiselt sellest, kuidas auto omandati. Iga sõiduki kohta makstakse registreerimistasu üks kord," selgitas ta.

Liivamägi lisas, et omanikuvahetus ei tähendagi tingimata müügitehingut, see võib olla ka vahetamine, sõiduki kinkimine või muu selline. Ainus erand, mille puhul registreerimistasu maksta ei tule, on siis, kui kanda päritud sõiduk pärija nimele või liisingu lõppedes liisinguvõtja nimele.

Ots: uus maks mõjub autoturule katastroofiliselt

Erkki Ots ütles, et automaksu ja registreerimistasu kehtestamine on mõjunud kogu autokaubandusele ja ka uute autode müügile katastroofiliselt. Tema sõnul ei mõju veenvana ka väide, et uue maksu eesmärk on tuua Eestisse rohkem väikse kütusekulu ja CO2 heitega sõidukeid, sest kui üks eestlane oma kasutatud auto teisele müüb ja selle pealt maksu maksab, ei muuda see autot vähem saastavaks.

"Kui automaks suunataks uute ebaökonoomsete autode maksustamisele, olen täiesti nõus. Kui keegi ostab kuueliitrise bensiinimootoriga kastika, et üksinda mööda linna sõita või suure bensiinimootoriga uue 2,5-tonnise tühimassiga luksusmaasturi, on see tänase Euroopa kontekstis priiskamine – kui sul on raha maksta 100 000 auto eest, on sul ka raha, et 10 000 juurde maksta," tõi Ots välja.

Enamik inimesi ei osta aga salongist uut autot, vaid tahavad oma kasutatud auto vahetada teise kasutatud auto vastu, mis paremini vajadustele vastab.

"Täna ei saa ta seda teha, sest mõlemale autole tuleb selline maks peale, et neil pole selleks raha," tõdes Ots.

Ta tõi näite, et kui inimene on võtnud auto liisingusse, eeldades, et pärast liisinguperioodi lõppu saab ta auto järgmise vastu vahetada, siis praeguseks on sõiduki turuväärtus katastroofiliselt kukkunud. Kui auto prognoositav hind oli näiteks 8500 eurot, siis nüüd tuleb sellest tuhat eurot riigile maksta.

Lisaks on kasutatud autode turuhinnad olematu nõudluse tõttu märgatavalt kukkunud. Paljud uued autod ostetaksegi aga arvestusega, et osa uue auto sissemaksest tuleb praeguse auto liisingujäägi ja turuväärtuse vahest.

"Täna varastab selle raha sinu taskust riik ja kõik tehingud seisavad," lausus Ots, kelle sõnul on autoturg hea näitaja majanduse tugevuse ja ka selle kohta, kas tehtud otsused on olnud õiged või valed.

Ka ei ole ta nõus väitega, et uus maksustamine kuidagi rohe-eesmärkidele kaasa aitaks.

"Kui me vahetame viis aastat vana kastiauto ja viis aastat vana mahtuniversaali ära, sest lihtsalt on vaja teistsugust autot ja maksame tehingu pealt kumbi riigile 5000 eurot registreerimismaksu, kuidas see teeb autod puhtamaks ja vähendab CO2?" küsis Ots.

Tema sõnul oli aprill esimene kuu, kus autode müügi kukkumine jäi alla 50 protsendi, varasematel kuudel oli see 60 protsenti. Otsa hinnangul oli automaksu laekumise prognoos vildakas, aga lisaks jättis riik arvestamata, et kõigi tegemata jäetud tehingute pealt jääb riigil ka saamata käibemaks, kogu sektori kiratsemise tõttu tekivad pankrotid, jäävad laekumata tööjõumaksud ning tekib lumepalliefekt.

Värskete andmete kohaselt registreeriti Leedus aprillis 4055 uut sõidukit, mida oli 50 protsenti enam kui eelmise aasta aprillis, Lätis 2071 ning kasv oli 38 protsenti, Eestis aga 1075 ehk 38 protsenti aastatagusest vähem.

"Eesti autoturg on seni olnud ca 30 protsenti suurem kui Lätis, nüüd on see 50 protsenti väiksem," lausus Ots ja tõi välja, et lisaks sellele on Leedus ja Lätis suurem elektriautode ja pistikhübriidide osakaal kui Eestis, sest seal on toimiv toetusskeem, Eestis aga sai toetusraha jaanuarist otsa ja lähiajal seda juurde ei tule.

Käibemaksutõus on aga alles ees. Midagi positiivset seega Ots tulevikus ei näe, enne kui mõnd halba otsust tagasi ei pöörata, seniks on aga Eesti autoturg määratud mitmeks aastaks vinduma.