Mis oli otsustavaks ajendiks liituda ikkagi Volt Europaga, mitte mõne teise Euroopa tasandi poliitilise jõuga?

Minu tõsine mure tuleviku üle. See on kaua aega. Kui te loete juba minu vabariigi aastapäeva kõnet Tartu Ülikoolis aastal 2024 ja 23. veebruaril, siis seal ma üritasin öelda, et asjad lähevad tõsiseks. Ja nad on läinud palju tõsisemaks.

Muret tuleviku pärast avaldavad enamus poliitilisi jõude praegu Euroopas.

Küsimus on, et mida nad teevad selleks. Kui vastus on, et me oleme väga mures, aga seda asja me küll ei saa teha või toda asja me küll ei saa teha, siis on see suhteliselt asjatu

Kui ma vaatan, et kes on võtnud nagu kompleksse seisukoha. Siis ma nägin Volt, vaatasin, lugesin läbi, mõtlesin, et oo, see on võrreldes teiste poliitiliste jõududega palju lähedam sellele, mida me paraku vajame praegu. See paistab nagu erakond, mis tegeleb nende asjadega, mis on mulle olnud eluaeg olulised.

Kuidas te hakkate sinna poliitilisse liikumisse panustama, kas ideoloogiliselt? Mitte kampaaniaid vedades?

Ma olen, ma olen selle üle-Euroopalise liikumise liige, ma ei ole aktiivne poliitikas.
Vähemalt sellises poliitikas. Ma olen liige, ma kirjutan artikleid ja pean kõnesid julgeolekupoliitikast. Mul ilmub kohe üks raport, pooleteise nädala pärast.
See on, millega ma tegelen.

Eesti kohalik Volti haru, kirjutas hiljuti Facebookis, et nad toetavad Euroopa ühise armee loomist. Kas te jagate siis ka seda seisukohta? Ja milline peaks sel juhul olema Euroopa armee struktuur ning suhe NATO-ga?

See võib-olla tulevikus, aga praegu meil on vaja lihtsalt kaitsta Euroopat, mistõttu meil on vaja teha suuri reforme, ammu enne, kui me hakkame tegema ühisarmeed. Üks asi on kaugel tulevikus, praegu me tegeleme palju olulisemate eksistentsiaalsete küsimustega.

Üks küsimus, mis seoses selle liitumisega paratamatult üles kerkib, on ka see, et kas on siis oodata ka näiteks teie kandideerimist mingisugustes rollides ja mingisugustel valimistel?

Ei, ei, ei.

Ikkagi ideoloogiline tasand. Kirjutate ja panustate ideedega?

Ma tegelen, millega ma tegelen. Inimene võib olla torulukksepp ja kuuluda erakonda, ega see ei tähenda, et peab muud tegema.

Ma olen pensionär, kes kirjutab julgeoleku- ja digiteemadel. Ja ma lihtsalt poliitiliselt toetan sellist erakonda. See on mulle meelepärane, aga ma ei tegele parteipoliitikaga üldse mitte.

No päris tavapärane pensionär te ei ole. Ja ka Volt Europa erakond rõõmustas teie liitumise üle väga ja afišeeris seda päris tõsisel tasandil ikkagi.

Noh, mis teha.

Kurdate selle üle?

Miks ma peaksin kurtma? Kui nad on rõõmsad, siis see on väga tore. Aga ma ei ole aktiivne parteipoliitik.

Kuidas teie visiooni järgi Volt saaks oma mõjuvõimu Euroopas suurendada? Praegu neil on Euroopa Parlamendis vaid viis kohta.

Ma usun, et see hakkab juhtuma niikuinii, arvestades kõiki neid väljakutseid, millest ma ka kirjutasin. Need on need probleemid, mida ma näen ja ma vaatan, millised erakonnad on valmis sellega tegelema Euroopas ja tundub, et nemad rohkem kui ükski teine.

Päris tumedates toonides olite sõnastanud need väljakutsed, mis Euroopat ähvardavad. Kas te olete näiteks täiesti veendunud, et USA-ga suhe on nüüd pöördumatult rikutud, et sealtpoolt usalduslikku liitlassuhet enam loota ei ole?

Pöördumatult ma ei ütle. Aga praegune olukord on täpselt selline.

Mida saab Euroopa selleks teha, et ennast kokku võtta?

Võtta ennast kokku, järgida Draghi raportit (Euroopa Keskpanga endine juht ja Itaalia ekspeaminister Mario Draghi - toim.), kus on kõik need täpselt samad asjad kirjas. Võib-olla mitte välispoliitiline aspekt, aga need reformid, mida on vaja teha, on Draghi raportis, mis leidis paraku liiga vähe kajastust Eestis.

Kas te näete ka mingisuguseid positiivseid märke Euroopas, et enda kokkuvõtmise suunal, et sinnapoole liigutakse?

Pisut on. Kui vaadata seda viimast aktsiooni, mis vähemalt võimaldab laene võtta väljaspool neid kehtivaid piiranguid, kui need laenud on kaitseotstarbel.

Kui vaadata nüüd uue Saksa kantsleri tegevust ja seisukohti, arvestades, et siiamaani on Saksamaa, vähemalt 20, kui mitte rohkem aastat, olnud pidur julgeolekuteemadel nii Scholzi kui ka Merkeli ajal (Saksamaa ametist lahkuv liidukantsler Olaf Scholz ja endine liidukantsler Angela Merkel - toim.) Tuletagem meelde, et aasta pärast Krimmi vallutamist rõõmustas Merkel suure tseremooniaga, kus kirjutati alla Nord Stream 2 lepingule, meenutame kõike seda pidurdustegevust Scholzi puhul, kes ei tahtnud midagi teha, et aidata Ukrainat, ei tahtnud saata Tauruse rakette sinna. [Järgmise liidukantsleri Friedrich] Merzi tulek on üsna positiivne.

Kui me vaatame kaitsekulutuste tõusu vähemalt Põhjala ja Balti riikides ja Poolas, siis me näeme, et Euroopa pärast 35 aastast mõõna on väga tõsiselt hakanud võtma kaitsevalmidust, eriti just riigid Põhja-Euroopas.

Meil on veel tükk maad minna Lõuna-Euroopas, aga vähemalt osa Euroopast on hakanud võtma kaitset ja julgeolekut väga tõsiselt.

Kas see saadab ka piisava sõnumi Venemaale?

Meil ei ole vaja saata sõnumeid Venemaale, meil on vaja iseennast praegu kokku võtta. Need sõnumid... Nad ise luuravad meid piisavalt palju, meil ei ole vaja sõnumeid saata.

Nii et teatud mõttes USA presidendi Donald Trumpi tegevus teeb ka Euroopale teene? Lükkab Euroopat endast jõudu ja ühtsust taastama?

Tahaks loota. Erinevad ähvardused, mida ta on teinud, on pannud mõningaid mõtlema. Ähvardus öelda Venemaale, et tehke mida tahate, kui riik ei ole kaks protsenti täitnud [kaitsekulutusi SKT-st], ma usun, kõlas päris hirmuäratavalt mõnele riigile. Võib-olla veelgi otsustavam moment oli, et ilma Euroopata ta praegu peab läbirääkimisi Venemaaga ja ütles välja, et me ei räägi Euroopaga.
Euroopal ei ole kohta läbirääkimistel, ometi tegemist on Euroopa riigiga - Ukraina.

Mind tegelikult väga huvitaks, et mida te arvate sellest USA ja Ukraina maavarade leppest ja kas seal oleks pidanud olema kaasatud ka Euroopa?

No isiklikult ma arvan, et pidanuks. Aga ütleme, et see oli selgelt ähvarduste ja santaaži käigus tehtud otsus Ukraina poolt vaadatuna. Nad väga kardavad, et neid lõigatakse ära. Tuletagem veelkord meelde, et USA mõni aeg tagasi katkestas luureinformatsiooni edastamise Ukrainale. Nad panid kinni Maxari luuresatelliidid, mis edastasid informatsiooni ukrainlastele. Sellel on otsene mõju sõjategevusele. Nii et olukord on päris karm, karmim kui paljud Euroopas
tahavad uskuda.

Aga et see maavaralepe ise, nagu paljud kõrged USA ametiisikud, kaasa arvatud rahandusminister Scott Bessent on öelnud, on juba julgeolekugarantii kui selline, tulevasteks julgeolekukindlustusteks Ukrainale, et USA seal tegutseb ja seal on USA huvi - sellist arusaamist te ei jaga?

No kahjuks on USA poliitika olnud niivõrd heitlik ja on täiesti Trumpi käes. See, mida mõni inimene allpool ütleb, paraku ei loe eriti. Seesama Bessent on öelnud mitu asja, mis osutusid valeks, tariifide osas näiteks. See, et Bessent ütleb midagi, eriti, mis puudutab julgeolekut, nooh, ma ei ole kindel selles.

Eriti kui me vaatame eilseid sündmusi, siis me ei tea üldse, mis sealt tuleb. Me teame, et ajutiselt on Rubio nüüd ka rahvusliku julgeoleku nõunik. Aga kui me vaatame, mida Rubio ütles mõni aasta tagasi ja mida ta räägib nüüd, siis me näeme, et seal on ka väga suur vahe.

Mida te seda rahvusliku julgeoleku nõuniku Mike Waltzi ÜRO saadikuks suunamise taga näete? Oli see ametikõrgendus või koha kätte näitamine?

See oli lohutusauhind.

Kas see näitab mingit vastutuse võtmist administratsiooni poolt seoses Signali grupivestluse skandaaliga?

Väga raske öelda, kas see oli Signali grupi tulemus või oli see mingi laiem rahulolematus. Me ei tea, mis seal toimub. Kui inimesed, keda ma tunnen, kes väga tunnevad USA sisepoliitikat või käitumist, ei oska öelda, siis mina ei hakka siin arvama midagi.