Eesti Õdede Liidu alla kuuluva vaimse tervise õenduse seltsingu esimehe Laura Oisalu sõnul on Eestis registreeritud 230 vaimse tervise õde, kuid neist vaid 125 võtab patsiente iseseisvalt vastu. Oisalu nentis, et see on tegelikult väga vähe, kuna vajadus on aina suurem. Ta lisas, et ka õendusõppejõude on vajaka. Oisalu töötab ise Pärnu haiglas vaimse tervise õena. 

Tartu Ülikooli kliinikumi laste ja noorukite vaimse tervise keskuse juht psühhiaater Reigo Reppo kirjeldas, kui oluline roll on vaimse tervise õel raviprotsessis. Ta märkis, et tihti veedab vaimse tervise õde rohkem aega patsiendiga koos kui psühhiaater. 

"Kui nüüd arvestame sellega, et tegelikult oleks meil ravimeeskonda vaja umbkaudu kaks korda rohkem õdesid, kui on psühhiaatreid, siis ilmselgelt on see pakutav õdede ressurss väga-väga väike. Seetõttu jääb meil nende potentsiaal täielikult kasutamata," rääkis Reppo. 

"Ja teisalt saavad näiteks psühhiaatrid ja ka psühholoogid endale neid rolle, mida tegelikult saaks ka vaimse tervise õde täita," lisas doktor Reppo. 

Eesti Psühhiaatrite Seltsi kuuluv Reppo märkis, et organisatsiooni andmeil töötab Eestis praegu 313 psühhiaatrit. Ta lisas, et tõenäoliselt ei tegutse osa neist aktiivselt.

Alates 2022. aasta konsensusleppest võtavad Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkool õenduse põhiõppesse vastu kokku 700 õpilast aastas. Seejärel tuleb astuda magistriõppesse vaimse tervise õe erialale. Sinna võtab Tartu tervishoiu kõrgkool 14 õpilast ning ka Tallinn varieeruvalt ligi kümmekond õpilast aastas. Nominaalaeg, et saada vaimse tervise õeks, on viis aastat. 

Eesti Õdede Liit leiab, et eriõdede õppekohti peab juurde tulema. Liidu presidendi Laura Keidongi sõnul on miinimum 120 kohta õppeaastas. See tähendaks, et nii Tallinnas kui ka Tartus võetaks vaimse tervise õendusesse vastu vähemalt 15 õpilast. Ehk siis aastas kokku 30. 

Riik plaanibki uut konsensuslepet, mis tekitaks vaimse tervise õendusesse õppekohti juurde. Sealhulgas ka teistele eriõe suundadele, näiteks intensiivõendusesse.

Nagu eelmist lepet, veab ka seda sotsiaalministeerium, tehes seda koos haridus- ja teadusministeeriumi ning Tartu ja Tallinna tervishoiu kõrgkoolidega. Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste nõunik Leena Kalle kinnitas, et uus lepe tuleb, kuid midagi konkreetset ei ole paigas. 

Potentsiaalseid uusi õppekohti rahastaval haridus- ja teadusministeeriumil ei ole veel seisukohta, palju kohti lisada võiks, kuid nende andmetel ei ole vaimse tervise õendus nii populaarne kui teised eriõenduse suunad.

Psühhiaater Reppo tõi aga välja, et vaimse tervise õde on odavam ja poole kiirem välja koolitada kui näiteks psühhiaatrit, kelleks saamine võtab kümme aastat. 

"Võib-olla on mõnedel otsustajatel raske näha, et vaimse tervise õel on väga konkreetsed oskused ja väga konkreetne panus," nentis Reppo. "Seda nähakse teoreetilise või abstraktsena - mõnikord ka psühhiaatria eriala laiemalt," ütles ta. 

Oisalu õenduse seltsingust kirjeldas, et vaimse tervise õde võikski ideaalis olla esimene hindaja, kes patsiendi ära kuulab ja üle vaatab ning seejärel kas ise tegeleb või edasi saadab. Kalle ministeeriumist nõustus: "Kõik asjad ei peagi olema arstide töölaual. Ei pea olema nii, et arst käsib, poob ja laseb, vaid õde, ka ainult üldõde saab väga suure töö ära teha," rääkis Kalle. 

Psühhiaater Reppo lisas, et ta näeb, kuidas vaimse tervise õdede ampluaa saaks olla veelgi laiem, näiteks võimalus end koolitada psühhoterapeudiks. Praegu saavad õed õppida juurde pereteraapiat ning erinevaid käitumisteraapiaid.

Tervise Arengu Instituudi 2024. aasta uuringust ilmnes, et ligi 30 protsenti Eesti täiskasvanutest koges viimase aasta jooksul tõsisemaid vaimse tervise probleeme. Noorte seas tunnistas 40 protsenti pidevat stressi, ärevust või masendust. Peaasi.ee andmetel võib aga psühholoogi ooteaeg ulatuda kahe kuni kuue kuuni.