Esmaspäevasel julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungil oli Taro sõnul teemaks miks kaamerate süsteemi kunagi arendama hakati, selle õiguslikud alused, milleks süsteemi on kasutatud ja millised on olnud kaitsemehhanismid, et põhiõiguste riivet piirata.

"Iseenesest on need selgitused hetkel antud. Kaks asja, mida hetkel ootame, on nii majasisene teenistuslik järelevalve, mis on rohkem meie enda jaoks, aga ka see sõltumatu järelevalve, mida teeb andmekaitse inspektsioon, mis on võib-olla ühiskonnale olulisem, et saada kinnitust, et inimeste andmed ja privaatsus on kaitstud, või on äkki vaja mingisuguste reeglite täiendamist, lahti kirjutamist," ütles Taro "Aktuaalsele kaamerale".

Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni istungil arutati ka võimalikku õigusraamistiku muutmise poolt.

"Meie arvamus kaldub sinnapoole, et kui parlament leiab, et võiks regulatsiooni tõsta määruse tasemelt seaduse tasemele, kus see debateeritakse muuhulgas ka suures saalis läbi, siis loomulikult ministeerium tuleb selle ettepanekuga valitsusse vastavat seadust või seadusi täiendada," märkis Taro.

Taro sõnul ootab järgmisel nädalal ees õiguskomisjoni ja põhiseaduskomisjoni ühisistung, kus teemale veel kord otsa vaadatakse.

Arutelu selle teema üle peab Taro väga vajalikuks. "Siiamaani inimesed võib-olla ei mõelnud andmekaitse teemale nii põhjalikult. Igaüks peaks saama selle meelerahu, et tema andmed on kaitstud, kui midagi kasutatakse, siis väga tõsiste juhtumite korral ja väga piiratud ringi inimeste poolt."

Kui riigikogu otsustaks jätta kaamerate reguleerimise määruse tasemele, siis kas praegust regulatsiooni on tarvis muuta, sõltub andmekaitse inspektsiooni järelevalve hinnangust. "Tõsi ta on, et tehnoloogia areneb pidevalt ja seega on pidevalt ka vajadus õigusraamistiku uuendamise järele," nentis minister.

Õiguskantsler: põhiseadus nõuab andmete kogumise kirjeldamist seaduses

Esmaspäeval arutas siseminister kaamerate küsimust ka kohtumisel õiguskantsler Ülle Madisega. "Tema siiamaani väljaöeldu on olnud universaalse tähendusega, see ei ole veel puudutanud konkreetset süsteemi. Kõigega, mida ta on universaalselt öelnud, saab ainult nõustuda," lausus Taro.

"Kogu see hinnangu andmine vajabki põhjalikumat analüüsi, alles pärast saab öelda, kas kusagil on mingi riive põhjendamatult suur, või ei ole riive vastane kaitse piisavalt läbi mõeldud või kirjeldatud," ütles Taro, rõhutades, et sellele peakski andma andmekaitse inspektsioon vastuse.

Madise ütles ERR-ile, et õiguskantsleri ametkonna hinnangul praegu kõikide autonumbrite ülespildistamiseks seaduslikku alust ei ole ning avalik arutelu nende küsimuste üle on tervitatav.

"Täna tõesti rääkisime muuhulgas aasta tagasi saadetud õiguskantsleri kirjast, kus palusime kõik kaamerate kasutamisega seonduv korrektselt põhiseadusega vastavalt reguleerida. Selle juurde meie ametkond jääb. Praegu on päris suured lüngad kaamerate kasutamise, inimeste filmimise ja filmitud materjali kasutamisega seonduvas," rääkis ta.

"Põhiseadus nõuab, et oleks selgelt seaduses kirjas, millisel eesmärgil, kes, missuguseid andmeid kogub, kui kaua, kuidas neid hoitakse, milleks kasutatakse, kuidas inimene saab oma õigusi kaitsta ja millal need andmed kustutatakse," ütles Madise.

Madise tõi näiteks, et piiriületuse andmekogus on seaduses ette nähtud, mis seal peab olema ja milleks seda kasutatakse, samamoodi ka Schengeni andmekogus, siis kõikide sõidukite numbrite ülespildistamiseks õiguskantsleri ametkond seadustest alust pole leidnud.

"Üldine sõnum – ja mulle tundub, et olime siin ka siseministriga ühel meelel – oli see, et need küsimused tuleb rahulikult läbi arutada ja jälgimisühiskonda ei luba juba põhiseadus Eestil kanduda," märkis Madise.

"Selles ühiskonnas, kus igaüks peab koguaeg arvestama, et teda jälgitakse ja võib-olla ka karistatakse, selles ühiskonnas me ilmselt elada ei taha ja põhiseadus seda ka praegu ei võimalda," ütles õiguskantsler.

Inimeste küsimused nii erakaamerate kui avalike kaamerate jälgimise teemal on õigustatud, sõnas õiguskantsler ja lisas, et lahendada saab neid küsimusi ainult seaduses.

Kaljulaid: tahame neid andmeid, mida riik kogunud on, põhjalikumalt vaadata

Vaatamata siseministri selgitustele, kavatsevad erikomisjoni liikmed teemasse pikemalt süveneda ja soovivad süsteemiga ka ise täpsemalt tutvuda. Selleks tuleb politseisse kohale minna.

"Tegelikult me leppisime kokku mõningaid jätkutegevusi, et me tahame neid andmeid täpsemini vaadata, mida siis riik on kogunud. Õigemini tutvuda, mil viisil seda on tehtud ja mil viisil nende andmete kogumist on põhjendatud," sõnas riigikogu julgeolekuasutuste komisjoni liige Raimond Kaljulaid "Aktuaalses kaameras".

Praegu reguleerib numbrituvastuskaamerate andmete kogumist ja kasutamist ministri määrus, kuid Kaljulaidi sõnul muudetakse see riigikogus tõenäoliselt seaduseks. Tema arvates tuleb siit välja laiem probleem, et parlamendil pole head ülevaadet, mida ametkondade tasandil tehakse.

Riigikogu õiguskomisjoni aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart (KE) lisas, et numbrikaameratesüsteemi puhul ei teadnud selle olemasolust isegi ministrid. Nüüd aga väidetakse, et olemas on analüüs.

"See analüüs, mille alusel see süsteem toimib, mille alusel inimeste andmeid kogutakse, kus on siis see seaduslik baas, et mul on küsimus, mis põhjusel on see AK-märkega (asutusesiseseks kasutamiseks - toim)? Mis põhjusel seda ei soovita avalikustada? Minul on kahtlus, et kuna tegelikult on teada, et seaduslikku alust kui sellist ei ole, et see on ka põhjus, miks seda dokumenti täna salastatakse," ütles keskerakondlane.

Kovalenko-Kõlvart rõhutas, et kuni inimeste põhiõigused pole kaitstud, tuleks süsteemi töö peatada. Järgmisel nädalal arutatakse teemat ka põhiseaduskomisjoni ja õiguskomisjoni ühisistungil.