"Ukraina jaoks tähendab see seda, et Trump ei saa enam väita, nagu Ukraina ei tahaks rahu, aga Venemaa tahab. Et Ukrainaga on keeruline suhelda ja Venemaaga lihtne. Et Zelenski ei taha kokkuleppele jõuda, aga Venemaa nagu tahaks. Praegu on olukord hoopis vastupidine," ütles New Geopolitics Research Networki analüütik Mihhailo Samus.

"Tähtis on see, et Donald Trump tõstis maavaraleppe kilbile ja andis selgelt mõista, et kuni see küsimus pole lahendatud, jääb kõik muu tahaplaanile. Ukraina tõstis selles küsimuses tõkkepuu üles ja loodame, et saame nüüd edasi minna," sõnas Harkivi majandusülikooli professor Dmõtro Šijan.

Kuidas aga maavaralepe peaks töötama, pole kellelegi selge.

"Leppe rakendamiseni on veel pikk tee. 2018. aastal allkirjastas Donald Trump analoogse lepingu Afganistaniga. Lepingu tingimused olid väga karmid, selle raames oleks Afganistan USA-le väga palju võlgu jäänud, aga see jäi rakendamata," ütles Julgeoleku ja koostöö keskuse tegevdirektor Dmitro Žmailo.

"Lepinguga on seotud ka kõrge risk. Ukrainal ei ole tegelikult eriti palju liitiumit ja teisi muldmetalle. Enamik meie liitiumist asub Donetski oblastis, aga seal käib praegu sõda. Kaevanduspiirkonna taastamine võtaks mitu aastat ja jääks ikka suure küsimärgi alla. Praegu pole näha erilist järjekorda neist, kes tahaks Ukrainas maavarasid kaevandada," ütles Šijan. 

Maavaralepe ei anna mitte mingit julgeolekugarantiid ei Ukraina riigile ega potentsiaalsetele Ameerika investoritele. Trump aga väidab, et just Ameerika ärimeeste huve ta esindabki.

"Trump ei taha meile anda Patriot õhutõrjesüsteeme ei tasuta ega ka raha eest. Meie president juba soovitas, kuidas seda lepet rakendada. Kui soovite investeerida Motor-Sich lennukimootorite tehasesse, pange tehase kaitseks hoovi peale üks Patriot. Muldmetallide kaevandamiseks on aga vaja palju raha, relvastust ja võimsat õhutõrjet," ütles Žmailo. 

Praegu saab Ukraina relvaabi Ameerikalt veel Joe Bideni ametiajal sõlmitud lepete raames. Lootus uutele relvatarnetele aga jääb.

"Vihjatakse, et midagi on tulemas. Meile lubati instruktoreid F-16 pilootide jaoks. Räägitakse ka, et tulevase maavaraleppe fondi raames saabub ka relvaabi, et USA panus fondi ongi relvade näol. See kõlab hästi," sõnas Samus.

Vladimir Putin pakkus välja kolmepäevase vaherahu 9. mai puhul. Zelenski sellega ei nõustunud ja nõudis vastukaaluks hoopis 30-päevast vaherahu. Ekspertide arvamusel aga vaherahu niipea ei saabu.

"Isegi kui praegu teha 30-päevane vaherahu, ei juhtuks see kohe. See nõuab vähemalt paar nädalat ettevalmistamist. Keegi peaks seda vaherahu ka jälgima ja kontrollima. Meil on kahe Minski kokkuleppe kogemus, kui rindejoon ei jäänud hetkekski muutumatuks," ütles Žmailo. 

"Kui Venemaa tahaks tulevahetuse peatada, siis ta peatakski. Me oleme selleks ammu valmis. Kui tulevahetus seiskuks, algaks läbirääkimised, mis võivad kesta aastaid. Putinile see muidugi ei sobi. Ta tahab hoopis sellist olukorda, kus läbirääkimised kestaks aastaid ja samuti jätkuks sõjategevus. Selline olukord meeldiks talle kõige rohkem," lisas Samus.