Eesti suursaadik USA-s Kristjan Prikk sõnas "Välisilmas", et Trumpi enda hinnangul on tema saja esimese päeva suurim saavutus julgeoleku ja migratsiooniga seotud muudatused.

"Ameerika on nii kirju ja suur riik, et mõni arvaks, et ta on teinud selle riigi heaks palju, mõni arvaks vastupidi. Trumpi enda hinnangul, kui rääkida tema sajast esimesest päevast, on edukas olnud kõik, mis on seotud piirijulgeolekuga ja migratsiooniga – kuidas tal oli võimalik suuresti vähendada ebaseaduslikku piiriületust, kuidas osa illegaalselt riigis olevatest inimestest on saadetud välja ja teatud juhtudel ka vanglatesse. Neid valdkondi, kus on mingisuguseid muutused toimunud ja kindlasti on ka vaateid nendele väga palju, on tohutult," sõnas Prikk.

Trumpi teise ametiaja enim kõnepinda pälvinud teema on tollimaksude kehtestamine ja tõstmine, mis on nii sise- kui ka välispoliitikas palju pahameelt külvanud. Priki sõnul on see toonud riiki kui ka valitsusse teatava ebakindluse.

"Majandus on muidugi üks neist teemadest, mis on kõige keskmes olnud. Eriti nende kaubandusvaidluste algatamises või väljakutsete esitamises. Ameerika majanduse üldised makronumbrid on pigem paremad kui teistel arenenud suurtel riikidel, aga see on toonud värina imporditollide rakendumisest. Me ei tea, mida toob järgmine kvartal. Me teame, et Trumpi lähikonnas olevad inimesed ja arvatavasti ta isegi, on kindlasti mures riski pärast, et inflatsioon võib suureneda. Teatavasti on inflatsioon suureks põhjuseks, miks Joe Bideni presidentuur sellise lõpu sai," selgitas Prikk majandusseisu USA-s.

Priki sõnul ei ole Ameerikas praegu ühtegi valdkonda, kus rahvas muudatusi üksmeelselt toetaks või kritiseeriks.

"Eelmine nädal sai Trumpi ametisse astumisest sada päeva ja oli väga huvitav vaadata erinevate meediakanalite kajastust. Inimesed, kes teda toetasid ja ta ametisse valisid, nende meelepäraste kajastuse hulgas domineeris suur rõõm ja selline sünnipäeva meeleolu. Nagu oleks tähistatud midagi väga olulist, mis on juba palju jõudnud ära teha," kirjeldas Prikk meeleolu Trumpi toetajate seas.

"Kindlasti on päris palju ka sellist närvilisust ja hirmu tundmatuse ees. Loomulikult on palju neid inimesi, kes on saanud kuidagi pihta, kasvõi rahastuskärbete tõttu või vahetult vallandamiste kaudu. Need puudutavad eeskätt Washingtoni ennast. Pilt on kirju ja ma arvan, et ei ole ühtegi valdkonda, kus need hoiakud või reaktsioonid oleksid kuidagi ühetaolised täielikult," jätkas suursaadik.

Ühtlasi kinnitas Prikk, et ei karda saada USA-st pahameelset vastukaja oma sõnadele ega eelda ka olukorda, kus teda Ameerikasse tagasi ei lastaks.

"Minu töö on ikkagi Eesti riiki ja rahvast teenida ning õigust rääkida," kinnitas Prikk.