Põllumajandussektor ei ole Infortarile uus valdkond, mullu ostis ettevõte enamusosaluse Eesti ühes suuremas piimandusettevõttes Pärnumaal Halingal. Ühelt poolt oli ostu eesmärk põllumajandust arendada, teisalt aga biogaasi toota, ütles Hanschmidt ERR-ile.

Eelmise aasta lõpus teatas soovist osta Estonia Farmid Trigon Capitali juht Joakim Helenius, toona Eesti suurimaks nimetatud põllumajandussektori tehing kukkus aga läbi, kuna kaasfinantseerimist lubanud pank loobus viimasel hetkel Heleniuse sõnul suurte riskide tõttu.

Hanschmidti sõnul uuris Infortar juba mullu põllumajandussektoris üle Eesti laienemisvõimalusi, mil oli teada, et Estonia omanikud ettevõttest väljuda soovivad. "Aga mõtlesime, et enne ei laiene, kui saame aru, kas oleme Halingas edukad või ei ole," märkis ta.

Esimese aasta tulemuste pealt Halingas võib Infortari juhi sõnul järeldada, et äri läks edukalt.

"Kui eelmine aasta kuulsime, et Estonia omanikud tahavad ettevõtlusest välja minna, siis juba nendega kontakteerusime. Aga meile tundus, et hinnad on liiga kallid ja siis tõsiseid pakkumisi ei teinud," rääkis Hanschmidt.

Kahe kuu eest, mil Heleniuse tehing läbi kukkus, pöördus Infortar uuesti Estonia poole. "Saime aru, et see hinnavahemik on mõistlik, panime selle oma äriplaani ja vaatasime, et siin on võimalik äri teha, ettevõtlust arendada," kirjeldas Hanschmidt.

Eesti laiuskraadil suudaks põllumajandusettevõtjad hästi toime tulla

Praegu on esimeseks plaan Hanschmidti sõnul põllumajanduses kasvada ja laieneda. Halinga ja Estonia farmide peale võib tema sõnul ulatuda käive üle 30 miljoni euro. Kahe ettevõtte peale on kokku ligikaudu 8500 lehma ja noorlooma, maad ligikaudu 14 000 hektarit. Praegu lüpstakse farmides üle 13 000 liitri piima lehma kohta aastas. 

Hanschmidti sõnul tähendab see, et Infortarile kuuluvad ettevõtted hakkavad andma ligikaudu viis-kuus protsenti Eesti piimatoodangust.

Hanschmidt rõhutas, et Eesti laiuskraadil suudaks Eesti põllumajandusettevõtjad rahvusvahelises konkurentsis hästi toime tulla. "Ja just piimatootmisega. Kui vaatame minevikus, kus piima hind oli 200 eurot tonn, siis täna on ta juba jõudnud üle 500 euro tonni peale. Tegelikkuses on sellel potentsiaali piimasaadusi ka eksportida," täheldas ta.

Leping ettevõtte ostuks sai allkirjad 2. mail, nüüd ootavad osapooled tehingu lõpuleviimiseks luba konkurentsiametilt.

Infortari teate kohaselt aitab ostu rahastada Swedbank, tehingu hinda osapooled ei avalda ning rahastamise struktuurist ja kuidas täpsemalt pank sinna paigutub, saab Hanschmidti sõnul täpsemalt rääkida pärast konkurentsiameti loa saamist.

Marrandi: ei taha olla ettevõtte arengule piduriks

Estonia Farmide juhatuse liikme Jaanus Marrandi sõnas, et plaan ettevõte müüa on olnud juba pikalt ning tuleneb majandusloogikast. Ettevõte on tema sõnul hästi kapitaliseeritud ja heas seisukorras, kuid kasvamiseks vajaks uusi riskimahukaid investeeringuid.

"Meie omanikena pelgasime võtta nii suuri riske, et minna uuele investeeringute ringile. Oleme tegelikult ka üle 60 aasta vanad kodanikud ja riskijulgus natuke kannatab. Ei näe seda võimalust, et saaksime oma töö vilju tulevikus nautida ja selle ettevõtte reaalväärtus ei pruugi olla 10 aasta pärast suurem, kui ta on praegu. Samas on majanduse kuldreegel, et ettevõte peab kogu aeg investeerima ja käive peab kasvama, see on lõputu ring," kirjeldas Marrandi.

"Me arvame, et kõige tähtsam on ettevõtte areng ja meie ei taha küll olla ettevõtte arengule piduriks, seetõttu otsustasime otsida uue ambitsioonika investori, kes on majanduslikult tugev ja suudab minna uuele arenguringile, uutele investeeringutele," nentis Marrandi.

Koostöö Infortariga on olnud Marrandi sõnul tegelikult juba pikaaegne, koos tegutsetakse Oisu biogaasijaamas, millest kuulub 40 protsenti Estonia Farmidele ning ülejäänu Infortarile ja Alexelale. "Seetõttu tunneme üksteise äriloogikat vähemalt selles valdkonnas, kus koostööd tegime üsna hästi," rääkis ta.

Marrandi lisas, et Infortar on tundnud huvi ka seniste omanike teadmiste ja võimaluste kasutamisel ettevõtte arengus ning on ka hea meelega valmis neid selles toetama.

Helenius soovib Infortarile õnne

Trigon Capitali juht Joakim Helenius peab endiselt Estonia Farme väga heaks ettevõtteks, mida oleks osta soovinud ning tema peamised etteheited on seotud pankadega.

"Põllumajandus on valdkond, mis on võib-olla palju keerulisem kui inimesed arvavad, aga on Eesti tuleviku jaoks ülimalt tähtis, ka maailma tuleviku jaoks. Nii et palju õnne, Infortar," ütles ta.

Helenius nõustub Hanschmidtiga, et piimatootmine on Eesti jaoks üks valdkond, kus on konkurentsieeliseid.

"Meie kliima, mis muidu võib olla ei ole parim, on piimatootmise jaoks ülihea," tõi ta näiteks. "Ma arvan, et just piimandus, piimatootmine, piima töötlemine, sellest saab Eestis ajaga üha suurem äri."

Võrdluseks tõi Helenius Iirimaa, kus 30-40 aasta eest ei olnud piimatööstus väga suur äri, kuid tänaseks on sellest saanud üks riigi kõige tähtsamatest valdkondadest.

"Mina väga loodan ja arvan, et piimandusest saab Eesti jaoks üha tähtsam äriline valdkond, sest see on üks harvadest valdkondadest, kus meil on tõelised konkurentsieelised," ütles Helenius.

Heleniuse sõnul ei saa ta veel selgitada, miks neil ost ebaõnnestus, kuid see Eesti ärimaastiku jaoks hea ei ole. "Detailidesse minemata võib öelda, et äri kõikhal maailmas, aga eriti väikestes riikides, sõltub sellest, et pead pankasid usaldama. Kui keegi teeb sulle laenupakkumise, siis saad olla kindel, et pank ka peab oma sõnast kinni."

Siduv pakkumine peab pankade jaoks olema tõeliselt siduv pakkumine, ütles Helenius ning lisas, et kõik Eestis ettevõtlusega tegelevad inimesed lähtuvad sellest, et panga pakkumisega saab arvestada. "Endiselt on see asi, mis minu jaoks on väga kurb, et tänu sellele Estonia Farmide ostmine kukkus läbi. Aga vaatame, kas saab Eesti ärimaastiku tuleviku jaoks midagi teha, et selliseid juhtumeid ei juhtuks."

Tehingut rahastanud Swedbank nimetab tehingut põllumajanduse kontekstis märkimisväärseks. Nii mastaapsed tehingud pole selles sektoris tavapärased.

"Selle tehinguga kujuneb ilmselt uute omanike osaluseks umbes kuus protsenti Eesti piimatoodangust," ütles Swedbanki põllumajandussektori juht Brit Pajus.

"Suure kaliibriga tehinguid tegelikult Eestis toimub vähe, sellepärast et sellist võimekust suuri põllumajandusettevõtteid omandada tegelikult ei ole väga palju. Aga väikeste põllumajandusettevõtete konsolideerumine turul ikka käib. Et kes on jäänud näiteks liiga vanaks või kes enam ei jaksa, siis tegelikult on nagu ostu-müügitehingute huvi küll," rääkis Padjus.

Infortari ja Estonia Farmide tehing on nii mahukas, et vajab lisaks Eestile veel ka Läti konkurentsiameti heakskiitu, kuna suur osa piimakarja toodangust läheb juba praegu Lätti.