Haridusministeerium saatis aprilli keskel kooskõlastusele valitsuse määruse eelnõu, mis paneb paika uued nõuded üldhariduskoolide õppe- ja kasvukeskkonnale.

Muu hulgas näeb eelnõu ette, et koolitunnid algavad senise kella kaheksa asemel üldjuhul kell üheksa, kuid sätestab ka selle, et koolihoovis peab olema muru niidetud, koolide sein värvitud mitteläikiva värviga, trepikäsipuu peab olema trepi mõlemal küljel ning kõrgemate korruste aknad ei tohi üle kümne sentimeetri avaneda.

Seni eelnõule laekunud tagasiside on toonud välja mitmed kitsaskohad. Eesti koolijuhtide ühendus teatas, et nende liikmed arutasid teemat ega toeta kavandatud muudatusi.

"Ühenduse seisukoht on, et esitatud kujul ei tohiks määrust rakendada, vajalik on täiendamine, parandamine, selgem sõnastus ja arutelu," teatas koolijuhtide ühenduse juhatuse esimees Urmo Uiboleht.

Ta tõi välja koolijuhtide ja piirkondlike organisatsioonide esitatud arvamused, mille kohaselt on määruse tase õiguslikult väga ebaühtlane. Osa regulatsioone on väga üldised, näiteks peab kõikides ruumides olema tehisvalgus, samas kui osa on hoopis väga detailsed, näiteks peab õhu liikumiskiirus ruumides üldjuhul jääma alla 0,21 meetri sekundis.

Koolijuhtide sõnul ütles haridusminister Kristina Kallas meediale, et koolijuhid kohapeal teavad kõige paremini, kuidas asju korraldada, kuid määruse eelnõu tema väidet ei kinnita, sätestades täpselt, mis kell võivad tunnid alata, kui pikk peab olema toidukordade vahe ja nii edasi.

"Autonoomia ja koolijuhi "vabadus" puudub just poliitiliselt keerukamate, vaidlusi ja erinevaid tõlgendusi võimaldavates kohtades, kus see tundub pigem vastutuse lükkamisena koolile ning siis, kui midagi ei meeldi vanematele, süüdistatakse kooli," tõdesid koolijuhid.

Näiteks tõid nad selle, et määruse järgi ei lubata õppetööle ilmsete haigustunnustega õpilast, kes võib enda või teiste tervist ohustada, kuid ei ole öeldud, millisel õiguslikul alusel ja kuidas kool seda teha saab. Samuti jääb kool õigusliku vaidluse korral koolijuhtide hinnangul nagunii süüdi.

Koolipäeva alguse muutmiseks peaks rohkem aega andma

Eraldi toob Uiboleht välja küsimuse, kes maksab kinni vajalikud muudatused, näiteks ventilatsiooni nõuetele vastavaks muutmise. Ka küsivad koolijuhid, et kui nad soovivad koolipäeva ka edaspidi kell kaheksa alustada, siis kas neil tuleb selleks luba saada.

"Üldjoontes peaks tõsiselt suhtuma sellesse, et me üle ei reguleeriks kogu oma tegevust. Pärast oleme ise hädas, kui ühte või teist punkti ei saa kas majanduslikel või mõnel muul loogilisel põhjusel täita. Ehk oluline, et me iseennast lukku ei kirjutaks," lausus Uiboleht.

Koolitundide algusaja nihutamine kella üheksaks või sellest hilisemaks võiks tema hinnangul rakendada alates 1. septembrist 2026, mitte juba sellest sügisest, sest siis oleks koolidel aega oma päevakavad läbi mõelda. Kompromissina pakkus Uiboleht välja, et tundide algus võiks olla 8.30.

Kriitikat saavad koolijuhtidelt ka eelnõus ruumidele seatud nõuded, näiteks igas õpperuumis sooja ja külma vee varustuse tagamine.

"Vanemates koolimajades on klassides ainult külma vee varustatus, sest ehitamise hetkel ei olnud sooja vee nõuet. Torustik majas on piisavalt pikk, mis tagab toasooja vee. Milline on probleem sooja vee puudumisel klassiruumis? Külm ja kuum vesi on tagatud pesuruumides ja WC-des. Veevarustuse vastavusse viimine on koolipidajale väga suur kulu," selgitasid koolijuhid.

Määrus lisab hulga uusi ülesandeid nii koolidele, koolijuhtidele ja õpetajatele kui ka kohalikele omavalitsustele, kes peavad kõigi koolihoonete tehnilise auditi tegema, investeeringuplaanid koostama ja ehitustööd tellima.

Kokkuvõtteks tõdevad koolijuhid, et ehkki eelnõu seletuskirja kohaselt ei kaasne sellega olulisi uusi kohustusi koolidele, lisandub tegelikult reaalseid uusi ülesandeid, näiteks kogu personali esmaabikoolitus, keskkonnariskide dokumenteerimine ning detailsemad ruumi- ja sisustusnõuded. Eelnõu toob kaasa ka lisabürokraatiat.

Seega tuleks muudatuste rakendamiseks anda pikem ettevalmistusaeg kui vaid suvi, mis on koolides ka puhkuste aeg, tõdes ühendus. Lisaks on murekoht, kuidas mahutada kõik nõutud muudatused õpetajate tööaega.

Eripedagoogid muretsevad kontrolltööde hulga pärast

Tagasisidet on eelnõu kohta haridusministeeriumile saatnud ka Eesti eripedagoogide liit, mille juhatuse esimees Liina Õmblus ütles, et enamik muudatusi tundub neile tingimuste nüüdisajastamise seisukohalt asjakohased.

Küll aga teeb neile muret koduste ülesannetega seonduv. Eelnõu kohaselt ei tohi kodutööde tähtajad olla esmaspäeval, koolivaheajajärgsel ning pühadejärgsel päeval, kui õpilastega ei ole kokku lepitud teisiti. Eripedagoogid tahaksid aga, et esmaspäevaks võiks olla kodutööde jätmine lubatud ainetes, mida ongi ainult üks tund nädalas ja see on tunniplaanis esmaspäeviti.

"Koolipäeva alguse osas oleks Eesti eripedagoogide liidu arvates mõistlik lisada täpsustus, et aega enne kella üheksat võib kokkuleppel perega kasutada tõhustatud või eritoe otsusega lastele tugispetsialisti teenuse pakkumiseks," pakkus liit välja. 

Eelnõu ei sätesta enam nõudeid kontrolltööde toimumise aja ja kontrolltööde arvu kohta päevas ega nädalas.

"Oleme selle pärast pisut mures ja loodame, et õppekoormust teises ja kolmandas kooliastmes koolides ei suurendata ebamõistlikult perioodide lõpus," teatasid eripedagoogid.

Arvamusi eelnõu kohta ootas haridusministeerium kuni 7. maini, kuid praegu ei ole ministeeriumil veel teadmist, kui palju ja mida saadud tagasiside põhjal eelnõus muudetakse.

"Mitu meie olulist partnerit on palunud tagasiside andmiseks pikendust. Oleme neile lisaaega lubanud," ütles haridusministeeriumi kommunikatsiooninõunik Elo Eesmäe. "Pärast tagasiside laekumist on meil vaja seda enne otsuste tegemist ka veidi analüüsida."