"Maailma õiglased väed, sealhulgas Hiina ja Nõukogude Liit, võitlesid vapralt ja alistasid üheskoos ülbed fašistlikud väed," kirjutas Xi Venemaa ja Hiina meedias kolmapäeval avaldatud artiklis, mis ilmus päev enne tema saabumist Moskvasse. "80 aastat hiljem on ühepoolsus, hegemoonia ja kiusamine äärmiselt kahjulikud. Inimkond on taas ristteel," jätkas ta.

Väljaanne Financial Times kirjutas neljapäeval, et Xi ja Venemaa režiimijuht Vladimir Putin kasutavad visiiti, et anda märku oma liidu tugevusest Ameerika Ühendriikide juhitud rahvusvahelise korra vastu ajal, kui USA president Donald Trump kehtestas Hiinale uued tollimaksud ja üritab Moskvat Ukrainaga rahulepingu poole suruda.

Leht lisas, et Moskva hoidis enne Xi ja Putini tippkohtumist, mis on nende esimene pärast Trumpi ametisseastumist jaanuaris, Pekingiga sarnast joont.

Kohtumine saadab võimsa signaali katsete vastu Teise maailmasõja tulemusi ümber kirjutada, samal ajal, kui Euroopa valmistub sõjaks Venemaaga, nagu Kolmas Reich kunagi tegi, teatas Venemaa välisministeerium.

Kaks liidrit peavad aga nende riikide ees seisvatest raskustest üle saama, kuna Hiina soovib pärast USA tollimaksude kehtestamist parandada suhteid Euroopaga ning samal ajal kardab Peking ka, et Trumpi ja Putini lähenemine võib mõjutada tema partnerlust Venemaaga.

Reedel osaleb Xi Moskvas peetavatel pidustustel, millega tähistatakse Nõukogude Liidu võidu 80. aastapäeva Teises maailmasõjas Natsi-Saksamaa üle. Hiina liider jälgib Punasel väljakul toimuvat sõjaväeparaadi koos 28 teise välismaise juhi, kelle hulgas on ka Brasiilia president Luiz Inácio Lula da Silva, Serbia riigipea Aleksandar Vučić ja Slovakkia peaminister Robert Fico.

Kreml soovib, et Venemaa sõjalist võimsust demonstreerivat paraadi jälgivast Xi-st, rõhutaks seda, kuidas Venemaa on edukalt üle saanud lääneriikide aastatepikkustest katsetest Moskva rahvusvahelisest suhtlusest isoleerida selle alustatud Ukraina sissetungi eest. Putin on õigustanud sõda Ukraina vastu, võrreldes sealset valitsust Natsi-Saksamaaga.

Peking ei ole sõjas küll avalikult poolt valinud, kuid on aidanud Moskval sanktsioonidest mööda pääseda, mille tõestus on kahepoolse kaubavahetuse tõus 147 miljardilt dollarilt 2021. aastal 245 miljardi dollarini 2024. aastal.

Viimastel kuudel on kahepoolne eksport aeglustunud nende madalaimale tasemele pärast sissetungi algust, kuna Venemaa tarnitavate kütuste hinnad langevad ja samal ajal kahaneb Venemaal ka nõudlus Hiina autode järele.

"Hiina ja Venemaa majandussuhted on juba väga tugevad, osaliselt Ukraina sõja tõttu ja seal ei pruugi olla palju lisapotentsiaali," ütles Singapuri Nanyangi tehnikaülikooli professor Li Mingjiang.

Venemaaga kaubanduse märkimisväärseks kasvatamiseks peaks Hiina kaaluma osalust ambitsioonikates infrastruktuuriprojektides, näiteks gaasitoru Siberi Jõud 2 ehitamises, millesse ta on seni vastumeelselt suhtunud, ütles Carnegie Venemaa Euraasia keskuse direktor Aleksandr Gabujev.

Sõjast ajendatud kõrge inflatsiooniga hädas Venemaa suutlikkus veelgi rohkem Hiina kaupu osta on piiratud, lisas ta.

Kuid kui Trump keeldub Hiinaga tollimaksude üle kokkulepet sõlmimast, võib Peking loobuda Venemaale kehtestatud sanktsioonidest kinni pidamisest, ütles Gabuev. "Kui tollitariifid jäävad 125 protsendi tasemele, võivad nad lihtsalt USA pikalt saata ja teha Venemaaga kõike, mida nad tahavad," ütles ta.

USA kaubandussõda on Pekingi ka Euroopale lähemale lükanud, piirates seda, kui kaugele Xi suudab Venemaaga sidemeid süvendada. Mõned eksperdid ütlesid, et Hiina sooviks näha, et Venemaa allkirjastab Ukrainaga USA vahendatud rahulepingu, et lihtsustada oma suhteid Euroopaga.

"Kui sõda lõppeks, saaks Hiina lõpetada selle tasakaaluharjutuse Venemaa ja lääne vahel ning jõuda tagasi paremate suhete juurde suurriikide vahel," ütles Nanjingi ülikooli rahvusvaheliste uuringute kooli dekaan Zhu Feng.

Singapuri tehnikaülikooli teadlane Li ütles, et kuigi Hiina avalikult Venemaad ei kritiseeri, poleks ta üllatunud, kui Hiina ametnikud edastaks varjatult sõnumeid, mis veenaks eurooplasi, et Hiina üritab vaikselt relvarahu saavutamisele kaasa aidata.

Xi ei maininud Ukrainat oma artiklis. Selle asemel ründas ta Teise maailmasõja sõjakurjategijaid, kirjeldades Hiinat ja Venemaad kui konstruktiivseid jõude globaalse strateegilise stabiilsuse säilitamisel ja ÜRO harta toetamisel.

Kuid analüütikud ütlesid, et tema sõnum tekitab küsimusi, arvestades, et Putin on algatanud Teise maailmasõja järgse suurima konflikti Euroopas, rikkudes sellega ÜRO hartat ja saades süüdistuse sõjakuritegude toimepanemises.

"Inimesed näevad siin irooniat ja vastuolusid," ütles Li. "See nõrgendab ülejäänud rahvusvahelise üldsuse jaoks kindlasti nende Hiina narratiivide mõju."