Sõja1172. päev: Ukraina ja liitlased tahavad kuupikkust relvarahu Venemaaga alates esmaspäevast

Prantsuse president Emmanuel Macron, Briti peaminister Keir Starmer ja Saksa kantsler Friedrich Merz saabusid laupäeva hommikul Kiievisse, et Ukrainale solidaarsust kinnitada. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen nõuab, et Ukraina relvarahu tuleb jõustada eeltingimusteta.
Oluline Ukrainas käivas sõjas laupäeval, 10. mail kell 20.24:
- Kreml: relvarahuettepaneku üle tuleb "mõelda"
- Macron: Venemaad tabavad relvarahu rikkumisel massiivsed sanktsioonid
- Ukraina ja liitlased tahavad 30-päevast relvarahu alates esmaspäevast
- Von der Leyen nõuab Ukrainas tingimusteta relvarahu;
- Macron kutsub üles Vene-Ukraina otsekõnelustele;
- Macron, Starmer ja Merz saabusid Kiievisse;
- Macron, Merz, Starmer ja Tusk survestavad enne Kiievi visiiti Venemaad;
- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit.
Kreml: relvarahuettepaneku üle tuleb "mõelda"
Kreml teatas laupäeval, et mõtleb Ukraina lääneliitlaste relvarahuettepaneku üle, kuid peab katseid Venemaad survestada kasutuks, vahendab riigimeedia.
"Me peame selle üle mõtlema. See on uus areng," ütles Kremli pressisekretär Dmitri Peskov CNN-ile, vahendab riigimeedia. "Aga meie survestamine on päris kasutu."
Macron: Venemaad tabavad relvarahu rikkumisel massiivsed sanktsioonid
Prantsuse president Emmanuel Macron hoiatas laupäeval, et Venemaad tabavad "massiivsed" Euroopa ja USA koordineeritud sanktsioonid, kui riik rikub 30-päevast relvarahu Ukrainas, mille panid ette Kiievi lääneliitlased.
"Leppisime kokku, et eurooplased ja ameeriklased valmistavad selle relvarahu rikkumise korral ette koordineeritud massiivsed sanktsioonid," ütles Macron pressikonverentsil Kiievis.
Macroni sõnul hakkab relvarahu seiramisega peamiselt tegelema USA, kuid panustavad ka eurooplased. Relvarahu sillutab sealjuures teed "viivitamatule tööle ja läbirääkimistele asjaomaste poolte vahel, et jõuda kindla ja kestva rahuni", lisas Macron.
Ukraina ja liitlased tahavad 30-päevast relvarahu alates esmaspäevast
Ukraina ja tema Euroopa liitlased leppisid kokku, et kutsuvad Venemaad üles nõustuma 30-päevase tingimusteta relvarahuga alates esmaspäevast, ütles laupäeval Ukraina välisminister.
"Ukraina ja kõik liitlased on valmis täielikuks tingimusteta relvarahuks maal, õhus ja merel vähemalt 30 päevaks alates esmaspäevast," ütles Andri Sõbiha X-is
Venemaa pole näidanud üles valmidust kolm aastat tagasi alanud agressioonisõda lõpetada ning lükkas märtsis tagasi USA ja Kiievi sarnase ettepaneku.
Samuti hoiatas Moskva varem laupäeval, et ei nõustu relvarahuga, kui Lääs ei lõpeta relvatarneid Kiievile.
Von der Leyen nõuab Ukrainas tingimusteta relvarahu
Ukraina relvarahu tuleb jõustada eeltingimusteta, ütles Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen laupäeval, hoiatades, et relvarahu rikkumise korral ootavad Moskvat lisasanktsioonid.
"Me toetame täieliku ja tingimusteta 30-päevase relvarahu ettepanekut. See tuleb jõustada eeltingimusteta, et sillutada tee mõttekatele rahuläbirääkimistele," ütles von der Leyen sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter).
"Pall on nüüd Venemaa väljakupoolel. Me oleme valmis jätkama tugevat survet Venemaale ja kehtestama täiendavaid raskeid sanktsioone, kui relvarahu rikutakse," lisas Euroopa Komisjoni president.
Moskva ei ole ilmutanud kavatsust Ukraina sissetung lõpetada ja laupäeval hoiatas Kremli pressiesindaja, et relvarahu tingimusena peavad lääneriigid lõpetama Ukraina relvatarned.
Von der Leyeni sõnul on eesmärk saavutada Ukrainas õiglane ja kestev rahu, mis hädavajalik ka Euroopa julgeoleku ja stabiilsuse säilitamiseks.
Macron kutsub üles Vene-Ukraina otsekõnelustele
Prantsuse president Emmanuel Macron kutsus laupäeval üles otsekõnelustele Ukraina ja Venemaa vahel, kui peaks saavutatama relvarahu Venemaa kolmeaastases sissetungis.
Kui tuleb 30-päevane relvarahu, nagu lääneriigid on ette pannud, "loodame me otsekõnelusi Ukraina ja Venemaa vahel ja me oleme valmis aitama", ütles Macron teel Kiievisse Prantsuse uudisteväljaannetele TF1 ja LCI.
Macron, Starmer ja Merz saabusid Kiievisse
Prantsuse president Emmanuel Macron, Briti peaminister Keir Starmer ja Saksa kantsler Friedrich Merz saabusid laupäeva hommikul Kiievisse, et Ukrainale solidaarsust kinnitada.
Liidrid sõitsid Kiievisse rongiga Poolast. Nendega ühineb hiljem ka Poola peaminister Donald Tusk. Nelja Euroopa riigi esimesel ühisvisiidl Kiievisse on kavas kõnelused Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles laupäeval intervjuus uudistekanalile ABC, et Venemaa ei nõustu relvarahuga enne, kui relvatarned Ukrainale lõppevad, sest vastasel juhul tuleks relvarahu kasuks Ukrainale.
Macron, Merz, Starmer ja Tusk survestavad enne Kiievi visiiti Venemaad
Ühisvisiidi eel tegid Emmanuel Macron, Friedrich Merz, Donald Tusk ja Keir Starmer ühisavalduse, kus kutsusid Venemaad nõustuma täieliku ja tingimusteta 30-päevase vaherahuga. Vaherahu pakkus välja USA president Donald Trump, kuid Moskva ei ole seni sellega nõustnud.
"Kutsume koos USA-ga Venemaad nõustuma täieliku ja tingimusteta 30-päevase relvarahuga, et luua võimalus kõnelusteks õiglase ja kestva rahu üle," ütlesid liidrid visiidi eel.
"Oleme valmis toetama võimalikult peatseid rahukõnelusi, arutama relvarahu tehnilist teostamist ja täielikuks rahuleppeks valmistumist," lisati avaduses. "Ütleme selgelt, et verevalamine peab lõppema, Venemaa peab lõpetama oma ebaseadusliku sissetungi ning Ukrainal peab olema võimalik edeneda järgnevate põlvkondade jooksul turvalise, ohutu ja suveräänse riigina oma rahvusvaheliselt tunnustatud piirides."
Ühtlasi hoiatasid nad, et kavatsevad suurendada survet Vene sõjamasinale seni, kuni Moskva relvarahuleppega nõustub.
Reedel ütles Merz, et kui Venemaa relvarahuga ei nõustu, ei kõhkle Saksamaa koos oma Euroopa partnerite ja USA-ga sanktsioonide survet suurendamast. Ka Prantsuse president Emmanuel Macron tegi sarnase avalduse.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1310 sõdurit
Ukraina relvajõudude laupäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 964 580 (võrdlus eelmise päevaga +1310);
- tankid 10 790 (+4);
- jalaväe lahingumasinad 22 440 (+7);
- suurtükisüsteemid 27 637 (+49);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1380 (+0);
- õhutõrjesüsteemid 1158 (+1);
- lennukid 372 (+0);
- kopterid 335 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 35 482 (+36);
- tiibraketid 3197 (+0);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 47 830 (+106);
- eritehnika 3875 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karin Koppel, Johanna Alvin
Allikas: AFP-BNS-CNN