Elektrituruseaduse muutmise seadusega luuakse saartalitlusvõime tagamise teenuse regulatsioon, mis võimaldab alates 2026. aastast hoida vajaminevas mahus elektritootmisvõimsusi, et kindlustada Eesti elektrisüsteemi stabiilsus. Seda, kas saartalitluse olukorras hakkama saamiseks on igal ajahetkel saadaval piisavalt elektritootmisvõimsusi, analüüsib ja hindab süsteemihaldur ehk põhivõrguettevõtja Elering.

Isamaa fraktsiooni hinnangul loovutas parlament seadusemuudatusega enda otsustuspädevuse tasakaaluvõimsuste tasu osas Eleringile, mis on opositsioonierakonna hinnangul vastuolus põhiseaduses sätestatud õigusselguse põhimõttega.

"Tänased võimuerakonnad, ja ma loen nende hulka ka sotsiaaldemokraadid, on üle kahe aasta külvanud Eesti energiapoliitikas segadust. Selle tulemusel pole me liikunud sammugi edasi tagamaks tarbijatele odavamat või vähemalt prognoositava hinnaga elektrit. Pigem kruvib valitsus hinda vaid üles, mida näitab ka elektrituruseaduse muutmine viisil, mis ei luba selle kulu tegelikkuses kuidagi hinnata," ütles Isamaa fraktsiooni aseesimees Priit Sibul. 

Ta tõi välja, et tasakaaluvõimsuste hankimise kuluks prognoositi esialgu aastas 60 miljonit eurot, kuid ainuüksi märtsis kulus selleks 11 miljonit, mis on märkimisväärselt kõrgem hinnatust.

"See on aga lihtsalt näide halvast poliitikast. Vastuolu põhiseadusega tuleneb hoopis otsusest, kes maksab tasakaalustamisvõimsuse tasu ja millises proportsioonis. Tasu on vaja, kui võrku lisandub palju juhuelektrit ning Läti-Leedu on otsustanud, et seega peaks juhuelektri tootjad kandma tasu maksmisel suuremat rolli. Võimuliit langetas aga otsuse, et Eestis ei peaks parlament seda otsust langetama ja jätab tasu mahu määramise Eleringile – mis on juba teatanud, et nemad naabrite lahendust ei toeta," selgitas Sibul.

Taoline parlamendi vastutuse delegeerimine on Sibula sõnul vastuolus õigusselguse põhimõttega ja seetõttu pöördus Isamaa fraktsioon presidendi poole, et riigipea jätaks seaduse välja kuulutamata.

Elektrituruseaduse muutmise seaduse vastuvõtmist toetas 51 ja selle vastu hääletas 27 riigikogu liiget.