"Välisilm": uuest paavstist Ameerika mõjuvõimu suurendajat ei saa
Katoliku kiriku uueks juhiks sai Leo XIV, kes on ühtlasi esimene ameeriklasest paavst. Küll aga ei eeldata uuest paavstist USA mõjuvõimu suurendajat, kuna Leo XIV on eelnevalt olnud president Donald Trumpi ja tema administratsiooni suhtes kriitiline.
Üldiselt öeldes on katoliku kirikus kolm suurt maailmavaatelist seltskonda, traditsionalistid ehk ilmalikus keeles konservatiivid, modernistid ehk liberaalid ja nende vahepeal olevad tsentristid. Uus paavst on sarnaselt eelmisele tsentrist. Sellega tema sarnasused paavst Franciscusega aga ei piirdu. Jesuiit Franciscusega on augustiinlane Leo XIV sama meelt ka näiteks kliimaküsimustes. Tema augustiinlastest ordukaaslaste sõnul tuleneb see otse nende ordu õpetusest.
"Üks neist on alandlikkus, mitte ainult see, et end vaksa või kahe võrra madalamaks tehakse, vaid ikka Augustinuse mõttes alandlikkus. Alandlikkuse suurim eeskuju on, et Jumalast sai põhimõtteliselt surelik, ja seeläbi tuletab ta meile meelde, et elu Maa peal, ehkki see ei pruugi olla kõige tähtsam, on tõeliselt väärtuslik. Ja meie oleme siin selleks, et planeedi eest hoolitseda, mitte selleks, et tema suurust ja jõukust kuritarvitada," sõnas Villanova Augustiinlaste Instituudi direktor Jamez Wetzel.
Sarnaselt Franciscusele pooldab uus paavst ka naiste suuremat kaasatust kiriku juhtimisse ja valitsemisse. Värske kirikupea jaoks on väga olulised ka sotsiaalküsimused ja töötajate õigused, mida näitab ka tema nimevalik.
"Otsustasin võtta nimeks Leo XIV. Selleks on mitu põhjust, kuid peamiselt paavst Leo XIII oma ajaloolise entsüklikaga Rerum Novarum, mis on pühendatud sotsiaalküsimustele esimese suure tööstusrevolutsiooni kontekstis. Tänapäeval pakub kirik igaühele oma sotsiaaldoktriini väge, et tulla toime teise tööstusrevolutsiooniga ja tehisaru arenguga, mis kujutab uusi katsumusi inimväärikuse, õigluse ja töö kaitsel," ütles värske katoliku kiriku pea Leo XIV.
Üldiselt on pärast Teist Maailmasõda kehtinud kirjutamata reegel, et USA kodanikku paavstiks ei valita, sest USA mõjuvõim maailmas on selletagi suur.
Leo XIV aga ei ole tüüpiline ameeriklane. Kirikupoliitika asjatundjad hindavad, et suurema osa oma elust Peruus või Roomas veetnud paavstist USA mõju suurendajat maailmas küll ei saa. Ka on üldtuntud tema hiljutised kriitilised avaldused usukaaslasest asepresidendi JD Vance'i väljaütlemiste aadressil.
Vähem teatakse, et värske paavst on juba pea kümme aastat olnud väga kriitiline ka president Donald Trumpi enda pihta. Eeskätt on paavsti USA päritolu tähtis siiski USA katoliiklastele endale:
"Ma pean seda suureks õnnistuseks, sest see aitab meil kõigil aru saada, et kirik USA-s on elav. Igas USA piiskopkonnas ja osariigis on nii palju katoliiklasi, kes püüavad anda tunnistust Jumala armastusest oma elus, teenides oma vendi ja õdesid," lausus Los Angelese peapiiskop Jose Gomez.
Toimetaja: Johanna Alvin
Allikas: "Välisilm"