Politsei- ja piirivalveamet on aastaid kasutanud kaameraid, mis tuvastavad suurte teede ääres autode numbrimärke ja salvestavad need oma andmebaasi. Õiguskantsler Ülle Madise hinnangul ei ole niisugused inimeste õigusi ilma loata piiravad andmete kogumised seadusega kooskõlas.

"Kahtlemata on vaja teatud ulatuses kuritegude ennetamiseks ja tuvastamiseks andmeid koguda. Ka kaameraid on vaja, aga kõigepealt tuleb vastu võtta sellekohane seadus, mis o selge ja kõikidele arusaadav seadus, et milliseid andmeid, kui kauaks, mis eesmärgil tohib koguda, kuidas neid tohib kasutada, kuna need tuleb ära kustutada," sõnas õiguskantsler.

"Punkt üks, totaalset turvalisust ei saavuta mitte kunagi. Punkt kaks, see, et privaatsus, inimese õigus olla ka teiste pilkude eest varjatult, on põhiseaduslikult kaitstud, on mõistlik. Ja kolmandaks, jälgimisühiskond, juhul kui näiteks võimud pöörduvad või vahel rahvas ise näiteks hirmu või viha ajel soovib seda, et inimõigusi rikutaks, siis niisugune jälgimisühiskond pöördub inimeste vastu ja siis saadakse aru, miks see oli halb," lisas Madise.

Kuni õigusselgus puudub, ei tohi riik Madise hinnangul kulutada sentigi tehnoloogiasse, mis võib põhiõigusi riivata.

Siseminister (Eesti 200) Igor Taro peab arutelu vajalikuks, kuid ise teemat valitsuses tõstatada ei plaani.

"Riigikogul on alati võimalik ka seadusandlikke initsiatiive ise algatada. Siin kindlasti ministeerium ei pea olema see initsiaator. Küsimus on see, mis on põhiõigusi piirav tehnoloogia ja ma usun, et meil tegelikult on mõistlik õiguskantsleriga lähiajal kohtuda ja arutada seda," ütles Taro.

Riigikogu õiguskomisjoni keskerakondlasest aseesimees Anastassia Kovalenko-Kõlvart peab kahetsusväärseks, et seadust alles hakatakse paika lihvima. Tema meelest peavad inimesed teadma, mis alustel infot kogutakse, kuidas andmete kogumisest teada saadakse ja kuidas need hävitatakse. 

"Praegu peaks peatama selle jälgimise ja õiguskomisjonis peaks algatama selle teemalise arutelu. Ma arvan, et Igor Taro, siseminister, peaks tulema õiguskomisjoni aru andma. Samuti ka PPA," rääkis Kovalenko-Kõlvart.

PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht Roger Kumm põhjendas andmekogumist ohu ennetamise ja tõkestamisega.

"Need ohud, miks nad sinna on pandud, on seotud enamasti näiteks süütegudega: on need autovargused, on need kurjategijate mingid muud liikumisteed või ka teatud elupäästava vajadusega kasutame seda andmestikku," sõnas Kumm.

Kumm tõi ka välja, et kogutud infot ei töödelda enne, kui selleks on alust.

"Numbrituvastuse infosüsteemis kajastuvad ainult konkreetselt need sõidukinumbrid koos selle sõidukipildiga ehk siis politsei põhimäärus annab selle õiguse salvestada selle sõiduki pildi ja selle pildi aluselt võetakse see sõidukinumber. Info edasist töötlemist ei toimu, kuni selleks on alus. Ehk siis andmete töötlemiseks peab olema õiguslik alus sellel konkreetsel politseiametnikul," selgitas PPA ennetuse ja süüteomenetluse büroo juht. 

Politseis käib praegu analüüs, et hinnata numbrituvastuskaamerate seadusega kooskõla. Eraldi järelevalvet teeb ka andmekaitseinspektsioon.