Kolmapäeval peatas siseminister Igor Taro numbrituvastuskaamerate kasutamise, kuni vajalikud seadusemuudatused on tehtud ja valdkonnas täpsemad regulatsioonid paika saanud.

Michal ütles ERR-ile, et peab seda otsust mõistlikuks, sest politsei usaldusväärsus on kõrge ja seda tuleb hoida.

"Avalikus ruumis erinevate andmebaaside ja info kogumise puhul peab olema hästi klaar, kes, mida, kus kogub, kuidas andmed kustutatakse, kuidas on juurdepääs, kes saab kontrollida, sest ainult nii on meie õigus privaatsusele tagatud," lausus Michal.

Tema hinnangul on õige ka see, et politsei- ja piirivalveameti (PPA) peadirektor algatas teenistusliku järelevalve, saamaks selgeks, millised on olnud õigusaktid läbi ajaloo ja kuidas tulevikus seda valdkonda reguleerida.

Michal lisas, et meedias kirjutatu kohaselt pärinevad kõnealused kaamerad 2009. aastast ja küllap sel ajal ei tajutud privaatsuse riivet sellisel määral nagu praegu.

"Seadustes tuleb sellele reeglid paika saada, sest meil pole mõtet panna pead liiva alla, justkui meil ei oleks kaameraid, mis avalikku ruumi salvestavad. Kindlasti salvestavad ja kindlasti neid kasutatakse ka kuritegevuse peatamiseks ja ennetamiseks. Et saada selgeks, kuidas avalikus ruumis olevaid kaameraid saab kasutada, muu hulgas ka politsei raske kuritegevuse puhul, peab nii või teisiti selle debati parlamendis ära pidama," lausus peaminister, kelle sõnul on esimene alus selleks tõenäoliselt andmekaitseinspektsiooni (AKI) raport.

Küsimusele, kas riik plaanib igal juhul selle programmiga pärast õigusselguse saavutamist jätkata, vastas Michal, et tulevikus tuleb igal juhul paika saada, mismoodi avalikke kaameraid kasutatakse.

"Kas selle programmi puhul või muude programmid puhul, kõik reeglid peavad nagunii paigas olema. Nii et ootaks debati ja AKI ettepanekud ära, siis hindame," lausus ta.

Michal lisas, et avalikus ruumis peaks olema selge, kus infot kogutakse. Samas on tema sõnul arusaadav, et kui eesmärgiks on raske kuritegevuse tõkestamine, ei saa kaameratest alati konkreetses paigas teada anda, kuid andmebaaside pidamine peab avalikkuses siiski selge olema.

Aprilli lõpus kirjutas Eesti Ekspress, et politsei- ja piirivalveamet (PPA) kasutab üle-eestilist enam kui 200 numbrituvastuskaamerast koosnevat võrgustikku, kus iga kuu tehakse sõidukitest enam kui 20 miljonit pilti.