Rail Baltic Estonia sõlmis suurimad taristuehituse lepingud Eesti ajaloos
Rail Baltic Estonia sõlmis reedel suurimad taristuehituse lepingud Eesti ajaloos, mille kogumaht võib ulatuda ligi miljardi euroni. Soome ning Prantsusmaa ettevõtete juhitavad konsortsiumid ehitavad Rail Balticu Eesti raudtee osa 2030. aastaks valmis.
Rail Balticu raudtee Ülemiste terminalist kuni Pärnuni ehitab valmis Soome GRK Grupi juhitud konsortsium, kuhu kuulub ka Merko Ehitus. Leping hõlmab täies pikkuses raudtee pealisehitust ning Tootsi–Pärnu lõigu osa alusehitust.
"See on suurim taristuleping Eesti ajaloos ja me oleme selles osalemises väga uhked. Meil on siin väga tugev kohalik meeskond ja väga hea koostöö teiste Rail Balticu projekti liikmetega, nagu Merko ja nüüd NGE Prantsusmaalt ja Swecoga Soomest-Rootsist. Meil on suurepärane meeskond siin," lausus GRK Suomi tegevjuht Juha Toimela.
Pärnust Iklani rajab raudtee täies mahus projekteerimisest ehitamiseni Bouygues Travaux Publics juhitud konsortsium, kelle partneriks Eestis on KMG Infra.
"Taristuehitajale on see sajandiprojekt, sest oleme ausad, nii ägedaid ja nii suuri projekte lähiajal ei ole kahjuks näha ja ei ole ka seljataha vaadates olnud. Mis puudutab Pärnu-Ikla lõiku, siis tegelikult ma ütleks niimoodi, et ta on väga huvitav ja inseneride keeles tehniliselt nõudev taristuprojekt," ütles KMG Infra juhatuse liige Indrek Pappel.
Kui tänaseks on ehitatud trassile viadukte ja ökodukte, siis konsortsiumid ehitavad nüüd koos alusehitusega ka raudteed. Ehitus läheb maksma 726 miljonit eurot. Kuid on arvestatud, et see võib ka kallineda.
"Samade töövõtjate käest on meil võimalik tellijana osta raudteematerjale, kui me seda soovime, kui need hinnatasemed on vastuvõetavad, ja see on kahe lepingu peale kokku 200 miljoni euro eest. See puudutab rööpaid, liipreid. Nende kahe lepingu järgi peab olema piiriülene ühendus tagatud 2030. aasta detsembriks," ütles Rail Baltic Estonia juhatuse esimees Anvar Salomets.
Tegemist on kahe alliansleppega, kus mõlema raudteeosa ehitusse on kaasatud kokku nelja riigi projekteerimis- ja ehitusettevõtted. Taristuminister Kuldar Leis ütles, et suurema osa tööst saavad endale Eesti ettevõtted.
"On väga kõrgel tasemel rahvusvaheline kompetents, samas suure osa tööst teevad meie ehitusfirmad, mis tähendab seda, et maksutulu jääb Eestisse," lausus Leis.
Toimetaja: Marko Tooming