Läänemere nõukogu arutas Vihulas võitlust Vene varilaevastiku vastu
Venemaa on võtnud varilaevastiku kaitsmisel suurema rolli, mistõttu otsivad Vihulas kohtunud Läänemere riikide välisministrid võimalusi vajadusel rohkem jõudu kasutada. Samas peavad sammud jääma kehtiva rahvusvahelise õiguse piiridesse. Suuremat panust oodatakse ka läänepoolsematelt riikidelt.
Läänemeremaade nõukogu kohtumise kõige tulisem teema oli varilaevastiku vastane võitlus. Riikidele on selge, et rahvusvahelise õiguse muutmine on põhimõtteliselt võimatu, mistõttu otsitakse selle piires võimalusi suuremat jõudu kasutada.
Välisminister Margus Tsahkna sõnul näitas viimane juhtum tankeriga Jaguar selgelt, et hübriidrünnakud on Venemaa aktiivne sõjaline käitumine.
"Esimest korda juhtus see, et Venemaa saatis oma hävitaja nii-öelda varilaevastiku, sanktsiooni all oleva laeva kaitseks ja nad esimest korda sisenesid ka NATO õhuruumi, nii et see on hoopis teine pilt. Ja see ei olnud juhuslik, et see hävitaja kogemata sõitis mööda, vaid see oli planeeritud operatsioon. Midagi väga tähtsat arvatavasti veeti selle laevaga," lausus Tsahkna.
Tsahkna lisab, et see pole ainult Läänemere idatiiva probleem. Olukorraga saaks tõsisemalt tegelda juba enne, kui kahtlased laevad Soome lahte jõuavad.
"Tegelikult ju Taani on üks esimesi riike, kellel on võimalus üldse sulgeda kogu Läänemeri nendele laevadele, kes on sanktsioonide all. Ja seal tuleb mängu rahvusvahelise õiguse interpreteerimise küsimus," lausus Tsahkna.
"Taani ei ole samuti suur riik. Minu arvates mõtlevad nende otsustajad samamoodi nagu poliitikud Eestis või Leedus, et kas seda suudetakse üksi teha? Tegelikult ükski riik ei saa nende ohtudega ainult omapäi võidelda," ütles Leedu endine välisminister Gabrielius Landsbergis.
Eesti mereväe operatsioonid on toimunud lipuriigita laevadega. See on ühelt poolt andnud selge põhjuse nende peatamiseks, kuid teisalt toonud veelgi selgemalt esile varilaevastiku ohte.
"Küsimus on, et kes vastutab, kui midagi halba juhtub. Mis saab siis, kui keegi lastib laeva radioaktiivse ainega ja midagi juhtub? Kui sellises madalas meres nagu Läänemeri on suur naftareostus, siis kes vastutab selle kõrvaldamise eest? Selle lahendamine vajab tõsiseid samme," lausus Poola välisminister Radoslaw Sikorski.
Läänemereriikide välisministrid otsustasid, et varilaevastikuga seoses töötatakse välja tegevuste nimekiri. Samuti allkirjastati vastastikuse mõistmise memorandum, mis keskendub veealuse kriitilise taristu kaitsekoostööle.
Toimetaja: Marko Tooming