Oluline Ukrainas käivas sõjas pühapäeval, 18. mail kell 17.50:

- Zelenski kohtus USA asepresident Vance'iga;

- Medinski ähvardus Ukrainale: Venemaa on valmis igavesti võitlema;

- Venemaa korraldas sõja suurima droonirünnaku Ukrainale;

- Sikorski: Hiina saaks Putinile survet avaldades aidata sõda lõpetada;

- Rubio vestluses Lavroviga: on aeg see sõda lõpetada;

- Kanada kinnitas toetust Ukrainale;

- Vene õhurünnakus Kiievi oblastile hukkus Ukraina teatel üks inimene;

- Merz: Euroopa on vägede Ukrainasse paigutamise aruteludest veel kaugel;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit.

Zelenski kohtus USA asepresident Vance'iga

Ukraina president Volodõmõr Zelenski kohtus pühapäeval paavst Leo ametisseastumise kõrval USA asepresident JD Vance'i ja välisminister Marco Rubioga, ütles Ukraina delegatsiooni allikas Reutersile.

See oli Zelenski ja Vance'i esimene kohtumine pärast nendevahelist sõnelust veebruaris Valges Majas.

Zelenski ja Vance arutasid põgusalt kohtudes Ühendriikide president Donald Trumpi ja Venemaa president Vladimir Putini eelseisvat telefonivestlust, teatas Ukraina kõrge ametnik AFP-le.

"Hea kohtumine JD Vance'i ja riigisekretäriga Roomas," kirjutas Zelenski pärast kohtumist sotsiaalmeedias.

"Arutasime läbirääkimisi Istanbulis, kuhu venelased saatsid madalal tasemel mitteotsustajate delegatsiooni. Kinnitasin veel kord, et Ukraina on valmis osalema tõelises diplomaatias, ning rõhutasin võimalikult kiire täieliku ja tingimusteta relvarahu olulisust," märkis Zelenski.

Zelenski lisas, et kohtumisel käsitleti ka Venemaa-vastaste sanktsioonide vajadust, kahepoolset kaubandust, kaitsekoostööd, lahinguvälja olukorda ja eelseisvat vangide vahetust. "Venemaa vastu on vaja survet seni, kuni nad on innukad sõda lõpetama. Ja loomulikult rääkisime oma ühistest sammudest õiglase ja kestva rahu saavutamiseks," sõnas Zelenski.

"Tänan kõiki ameeriklasi toetuse ja juhtimise eest elude päästmisel," lisas ta sõnumi lõpus.

Good meeting with @VP J. D. Vance and Secretary of State @SecRubio in Rome.

During our talks we discussed negotiations in Istanbul to where the Russians sent a low level delegation of non-decision-makers. I reaffirmed that Ukraine is ready to be engaged in real diplomacy and… pic.twitter.com/ko2cKKYvCZ

— Volodymyr Zelenskyy / Володимир Зеленський (@ZelenskyyUa) May 18, 2025

Kohtumine, millest võttis osa ka USA välisminister Marco Rubio, leidis aset pärast seda, kui Zelenski ja Vance osalesid Vatikanis paavst Leo XIV ametissepühitsemise missal ja katoliku kiriku pea eraaudientsi Ukraina liidriga.

Medinski ähvardus Ukrainale: Venemaa on valmis igavesti võitlema

Venemaa delegatsiooni juht kõnelustel Ukrainaga Vladimir Medinski hoiatas reedel Istanbulis ukrainlasi, et Moskva on valmis tähtajatuks sõjaks, edastas uudisteportaal Ukrinform.

"Me võitlesime Rootsiga 21 aastat. Kui kaua olete teie valmis võitlema?" küsis Medinski Ukraina delegatsioonilt.

Meedia teatel olevat Venemaa delegatsioon ähvardanud ka Ukraina Sumõ ja Harkivi oblasti võimaliku hõivamisega.

Ukraina asevälisminister Serhi Kõslõtsja, kes osales läbirääkimistel, kinnitas, et Medinski ähvardas otseselt Ukraina poolt.

Ta tsiteeris Medinskit, kes ütles: "Võibolla mõned neist, kes istuvad siin laua ääres, kaotavad rohkem lähedasi... Venemaa on valmis igavesti võitlema."

Venemaa korraldas sõja suurima droonirünnaku Ukrainale

Venemaa saatis ööl vastu pühapäeva Ukraina suunas 273 drooni, mis on suurim teadaolev Venemaa droonirünnak pärast täiemahulise sõja algust 2022. aastal. Rünnakus hukkus üks inimene ja vähemalt kolm said vigastada.

Ukraina õhuväe teatel oli Venemaa kella kaheksaks kohaliku aja järgi välja lasknud 273 drooni, mille sihtmärgiks olid peamiselt Kiievi oblast riigi keskosas ning riigi idaosas asuvad Dnipropetrovski ja Donetski oblast.

Õhuväe esitatud andmete põhjal oli see Venemaa algatatud agressioonisõja jooksul suurim droonirünnak Ukraina vastu. Venemaa täiemahulise sissetungi kolmanda aastapäeva eelõhtul, 23. veebruaril 2025, lasi Moskva välja tolleaegse rekordi 267 drooni.

Ukraina võimude teatel tappis pühapäeval toimunud öine Venemaa droonirünnak pealinna piirkonnas 28-aastase naise ja vigastas vähemalt kolme inimest, sealhulgas nelja-aastast last.

"Kahjuks suri Obuhivi rajoonis vaenlase rünnaku tagajärjel naine saadud vigastustesse," postitas Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnik Telegramis.

Kiiev ja selle ümbrus ning Ukraina idaosa olid üheksa tundi järjest rünnakuhoiatuse all, enne kui häire kohaliku aja järgi umbes kell üheksa hommikul tühistati. Sõjaväe teatel osalesid õhutõrjeüksused mitu korda rünnakute tõrjumiseks.

Sikorski: Hiina saaks Putinile survet avaldades aidata sõda lõpetada

Hiina saaks Venemaa president Vladimir Putinile survet avaldades aidata sõda lõpetada, kuna Venemaa on praegu Hiina, ütles Poola välisminister Radosław Sikorski intervjuus Saksa väljaandele Tagesspiegel.

Poola välisminister ütles, et kui Hiina ähvardaks kehtestada Venemaale kaubandusembargo, oleks Moskva sunnitud alluma.

Asjad ei tundu aga praegu sellised olema, möönis Sikorski.

Ta märkis, et Putin mängib ajale ja on endiselt kindlalt otsustanud allutada kogu Ukraina, kuna usub jätkuvalt, et suudab sõja võita.

Sikorski sõnul tuleb Ukrainat toetada seni, kuni Venemaa jõuab järeldusele, et täiemahulise sõja vallapäästmine oli viga ning ei suuda saavutada eesmärke aktsepteeritava hinnaga.

Vastates küsimusele, mida tuleks teha Putini imperialistlike ambitsioonide peatamiseks, ütles Sikorski, et kõik NATO riigid peaksid tõstma kaitsekulutused viiele protsendile sisemajanduse kogutoodangust (SKT).

Sikorski tunnistas, et keegi ei oleks tahtnud nii palju kulutada, kuid Putin "sundis meid seda tegema".

Rubio vestluses Lavroviga: on aeg see sõda lõpetada

USA välisminister Marco Rubio teatas laupäeval, et pidas telefonivestluse oma Venemaa kolleegi Sergei Lavroviga ning rõhutas selle käigus vajadust sõda Ukrainas peatada.

"Tänases telefonikõnes Venemaa välisministri Sergei Lavroviga kordasin @POTUS (USA presidendi – toim) sõnumit: surm ja häving peavad lõppema. USA on esitanud tugeva rahuplaani ja me tervitame Istanbulis saavutatud sõjavangide vahetuslepingut. Ärgem jätkem seda tohutut võimalust kasutamata. Selle sõja lõpetamise aeg on nüüd käes, " kirjutas Rubio sotsiaalmeediakanalis X.

In my phone call today with Russian Foreign Minister Sergey Lavrov, I reiterated @POTUS's message: the death and destruction must stop. The U.S. has presented a strong peace plan and we welcome the Prisoner of War exchange agreement reached in Istanbul. Let's not miss this huge…

— Secretary Marco Rubio (@SecRubio) May 17, 2025

USA president Donald Trump teatas laupäeval plaanist pidada esmaspäeval telefonivestlus Venemaa diktaatori Vladimir Putini ja Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga.

Ta märkis, et telefonikõned toimuvad esmaspäeva hommikul. Seejärel räägib ta NATO liikmesriikide juhtidega.

Pärast hiljutisi Istanbuli läbirääkimisi sai teatavaks, et Ukraina ja Venemaa pooled leppisid kokku ulatuslikus sõjavangide vahetuses formaadis tuhat tuhande vastu. Ukraina teatas laupäeval, et on alustanud vangidevahetuseks ettevalmistusi ja koostab vahetatavate Vene sõjavangide nimekirju.

Kanada kinnitas toetust Ukrainale

Kanada peaminister Mark Carney kinnitas laupäeval Roomas Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga kohtudes oma riigi vankumatut toetust Ukrainale.

Tegemist oli Zelenski ja Carney esimese kohtumisega ning Zelenski ühega mitmest kõrgetasemelisest kohtumisest Itaalia pealinnas, kuhu maailma liidrid on kogunenud, et osaleda paavst Leo XIV ametisseastumismissal.

Kohtumisel tunnustas Kanada peaminister Vene agressiooni tõrjuvat Ukrainat ja selle rahvast.

"Imetleme seda, mida te teete. Me imetleme teie pühendumust rahule, mida olete sel nädalal taas üles näidanud. Ja lubage mul rõhutada, et rahu ei saa olla ilma Ukraina täieliku toetuse ja osaluseta – ja et teil on meie täielik toetus," ütles Carney.

Pärast kohtumist avaldas Zelenski sotsiaalvõrgustikus X Kanadale tänu toetuse eest. "Me hindame Kanadat Ukraina tõelise sõbrana," kirjutas Zelenski.

Ukraina president jagas ka kohtumisel arutatu üksikasju, nimetades tingimusi, mis on vajalikud püsiva rahu saavutamiseks Ukrainas.

"Me arutasime, mida on vaja püsiva rahu lähemale toomiseks. Peamine prioriteet on avaldada Venemaale survet viisil, mis sunniks teda astuma reaalseid samme sõja lõpetamise suunas," kirjutas ta.

Vaid päev varem kohtusid Istanbulis Ukraina ja Venemaa delegatsioonid rahukõnelusteks, kuid vähem kui kaks tundi väldanud läbirääkimistel läbimurret ei saavutatud.

Zelenski rõhutas vajadust täiendavate sanktsioonide kehtestamiseks Venemaa vastu ning Ukraina ja tema liitlaste vahelise kaitsekoostöö tugevdamiseks.

"Me rääkisime üksikasjalikult sellest, millised sanktsioonid võivad olla tõhusad – sealhulgas teisesed sanktsioonid, energiaalased meetmed ja sanktsioonid varilaevastiku vastu. Arutasime ka kaitsekoostööd ja tahtekoalitsiooni arendamist."

Carney kinnitas Zelenskile ka kutset juunis toimuvale G7 tippkohtumisele, mida võõrustab ühenduse praegune eesistujariik Kanada. Zelenski kutsus Carney ka Ukrainasse külla, kirjutades, et ootab pikisilmi peaministri võõrustamist Ukrainas.

Vene õhurünnakus Kiievi oblastile hukkus Ukraina teatel üks inimene

Ukraina võimud teatasid pühapäeva varahommikul, et Venemaa öises droonirünnakus Kiievi oblastis hukkus üks naine ja sai vigastada veel vähemalt kolm inimest, sealhulgas laps.

"Kahjuks suri Obuhivi rajoonis vaenlase rünnaku tagajärjel üks naine saadud vigastustesse," postitas Kiievi oblasti kuberner Mõkola Kalašnik Telegrami sõnumsiderakenduses.

Varahommikul oli Kiiev ja selle ümbrus ning suurem osa Ukraina idaosast olnud õhurünnaku ootuses ligi kuus tundi. Sõjavägi teatas Telegramis, et õhutõrjeüksused osalesid mitu korda rünnakute tõrjumisel.

Venemaa on pärast reedel peetud tulemusteta rahuläbirääkimisi rünnakuid intensiivistanud.

"See on olnud raske öö. Venelased on alati kasutanud sõda ja rünnakuid, et kõiki läbirääkimistel hirmutada," ütles Ukraina Desinformatsioonivastase Keskuse juht Andri Kovalenko Telegramis pühapäevase rünnaku kohta.

Laupäeval tappis Venemaa droonirünnak Kirde-Ukrainas Sumõ oblastis üheksa tsiviilisikut, tabades bussi. President Volodõmõr Zelenski nimetas rünnakut "tahtlikuks" ja kutsus üles kehtestama Moskvale rangemaid sanktsioone.

Merz: Euroopa on vägede Ukrainasse paigutamise aruteludest veel kaugel

Euroopa riigid on oma vägede Ukrainasse paigutamise läbirääkimistest veel kaugel, kuna kõik jõupingutused on praegu suunatud tingimusteta relvarahu saavutamisele Venemaaga, ütles Itaalia peaministri Giorgia Meloniga laupäeval kohtunud Saksamaa kantsler Friedrich Merz.

"Järgmine samm peab olema rahuläbirääkimiste formaadi selgeks tegemine, samuti see, millised julgeolekugarantiid võivad Ukraina jaoks ühel päeval vajalikud olla," ütles Merz. "Praegu pole põhjust (vägedest) rääkida, me oleme sellest kaugel. Me tahame, et relvad peatuksid, tapmine lõppeks... need on küsimused, millele me praegu pühendume, ja mitte millelegi muule," lisas ta.

Prantsusmaa, Saksamaa, Suurbritannia ja Poola juhid kohtusid Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga reedel Albaanias toimunud tippkohtumise raames. Nad helistasid ka USA presidendile Donald Trumpile, kes ütles laupäeval, et räägib esmaspäeval Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Meloni kohtumisel ei osalenud – puudumist on Itaalia meedia kirjeldanud tahtliku solvanguna, mis viitab sellele, et Prantsusmaa president Emmanuel Macron ei soovinud tema osalemist.

Meloni ütles laupäeval ajakirjanikele, et Itaalia on avatud liitumisele mis tahes rahvusvahelise formaadiga, mille eesmärk on sõja lõpetamine, kuid hoiatas läänt lõhede eest.

"Lääne ühtsus on olnud meie suurim tugevus alates Venemaa sissetungi algusest," ütles ta. "Sellisel tundlikul ajal on oluline jätta kõrvale kõik isiklikud (erimeelsused), mis võivad seda ühtsust õõnestada."

Euroopa Liit töötab välja uut sanktsioonide paketti, et suurendada survet Moskvale pärast seda, kui sel nädalal toimunud esimesed näost näkku kõnelused Venemaa ja Ukraina vahel kolme aasta jooksul ei viinud relvarahuni, kuigi Venemaa nõustus kontakte jätkama.

"Eilsed kõnelused Istanbulis lõppesid meie ootustest madalamalt, hoolimata Ukraina läbirääkijate äärmiselt konstruktiivsest seisukohast," ütles Merz laupäeval. Merzi seisukoht rahuvalvevägede suhtes kajastab tema eelkäija Olaf Scholzi seisukohta, kes samuti seadis rahulepingu läbirääkimised esikohale, mitte aga vägede saatmise arutelu.

Suurbritannia peaminister Keir Starmer on varem väljendanud valmisolekut saata Ukrainasse rahuvalvajaid, kuid ainult USA julgeolekutagatiste saamise korral.

Venemaa on korduvalt tagasi lükanud idee NATO riikide sõdurite paigutamisest Ukrainasse.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1130 sõdurit

Ukraina relvajõudude pühapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 973 730 (võrdlus eelmise päevaga +1130);

- tankid 10 832 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 557 (+4);

- suurtükisüsteemid 27 980 (+38);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1387 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1167 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 36 385 (+107, see arv hõlmab ka rindel kaotatud droone – toim);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 48 900 (+91);

- eritehnika 3892 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.