Energeetika- ja keskkonnaminister Andres Suti (RE) sõnul on investeeringud metsasektoris senini olnud üsna passiivsed, mistõttu on vaja suuremat selgust kohapeal metsa väärindamiseks. Viia majandusmets 70 protsendini, ei ole tema sõnul liialt suur muudatus.

"Metsainventuuri järgi on praegu 68,4 ja seal on veamäär 1,7, nii et umbes seal me tegelikult asume. Ja ma usun, et see on selline mõistlik keskpunkt või kesktee, mille ümber saab väga selgelt metsa majandada," sõnas Sutt.

Eestimaa Looduse Fondi sõnul on selline asjade käik kõike muud kui mõistlik. Seda enam, et kaitsealuses metsas lageraiet jätkatakse.

"Tuleb olla valitsuse väljaöelduga selles osas nõus, et tegelikult mingisugust piiri ja selgust metsa looduse kaitsmise ja majandamise vahele oleks vaja," sõnas Eestimaa Looduse Fondi juhatuse esimees Tarmo Tüür. "Aga samal ajal oli ju ka veel teine otsus, et lageraietega ka looduskaitsealadel ikkagi jätkatakse. Nii et esimene asi võiks olla siis see, et looduskaitsealadel oleks mets vähemalt lageraiete eest kaitstud."

Erametsaliidu tegevjuht Jaanus Aun rõhutas, et majandusmetsale kehtivad piirangud endiselt edasi. "Ega see, et need 70 protsenti saavad olla majandusmetsad, ei tähenda, et seal võib teha ükskõik mida. Ei-ei, metsaseadus kehtib ju neis metsades endiselt edasi ja metsaseadus oma põhiolemuselt on ka piirangute seadus – liiga noort metsa ei tohi raiuda, liiga hõredaks ei tohi metsa raiuda. Pead uue metsa istutama peale seda, kui lageraie on tehtud – kõik need sätted jäävad ju kehtima nendel 70 protsendil maal."

Erametsaliidu sõnul on aga looduskaitsesüsteem praegu liiga jäik.

"Me ikka näeme, et eraomanikud ju tihti ise ka tahavad kaitsta – hea meelega eraomanikuna pakuks riigile ise välja mingisugused alad, kus siis võiksime lepingud sõlmida ja mis võiks olla selline vabatahtlik maaomanike looduskaitse. Seda näiteks meie looduskaitseseaduses praegu ka olemas ei ole," sõnas Aun.

Suti sõnul ei ole eelnõu veel lõpuni valmis ning sügisel plaanitakse metsa- ja looduskaitseseadust täiendada.