Oluline Ukrainas käivas sõjas esmaspäeval, 19. mail kell 19.53:

- Austraalia alustas vanade Abramsi tankide saatmist Ukrainale;

- Soome tarnib külmutatud Vene varadest saadud tulu eest Ukrainale laskemoona;

- Lääne liidrid pidasid enne Trumpi-Putini kõnelusi nõu omavahel;

- Taani teatas uuest abipaketist Ukrainale;

- Zelenski saatis Trumpile kirja uute koostööettepanekutega;

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit.

Vance'i sõnul on kõnelused Ukraina sõja lõpetamiseks ummikus

"Me mõistame, et Ukraina sõja läbirääkimised on jõudnud teatud ummikseisu," rääkis esmaspäeval USA asepresident JD Vance. 

"Ausalt öeldes arvan, et Putin ei paista päris hästi teadvat, kuidas sellest sõjast välja tulla," rääkis Vance. 

Esmaspäeval helistab Donald Trump ka Putinile. Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov ütles, et ees on veel palju tööd.

"Üsna palju üksikasjalikku tööd on ees ning mõnes valdkonnas võib see olla pikk protsess," seletas Peskov.

Valge Maja teatas kella 18 paiku, et algas Putini ja Trumpi telefonivestlus. Valge Maja pressiesindaja Karoline Leavitt ütles varem esmaspäeval, et Trumpi eesmärk antud telefonivestluse pidamiseks on lõpetada see konflikt.

Trump vestles varem oma Ukraina kolleegi Volodõmõr Zelenskiga. Üks asjaga kursis olev inimene ütles ajalehele The Wall Street Journal, et Trump uuris Zelenskilt, mida ta peaks Putiniga arutama. Zelenski ütles, et Trump peaks sundima Putinit nõustuma 30-päevase relvarahuga. Samuti oli kõne all Putini ja Zelenski kohtumise korraldamine, millest võiks ka Trump osa võtta.

Vene uudisteagentuur Ria teatas, et kõne kestis kaks tundi. Putini väitel oli vestlus sisukas, avameelne ja väga kasulik, vahendas The Times. 

Austraalia alustas vanade Abramsi tankide saatmist Ukrainale

Austraalia võimud alustasid esimese 49 Ukrainasse saadetava Abramsi tanki M1A1 laadimist kaubalaevale, teatas Austraalia ringhääling (ABC) esmaspäeval. Austraalia võtab tankid nende vanuse tõttu relvastusest maha ning annetab hoolimata USA ametnike jätkuvatest eraviisilistest vastuväidetest Vene agressiooni tõrjuvale Ukrainale.

Austraalia peaminister Anthony Albanese kinnitas tankide tarnet oma kohtumisel Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskiga pühapäeval Roomas. ABC teatel hoitakse tankide saabumise täpset kuupäeva julgeolekukaalutlustel avalikkuse eest varjus.

Austraalia ringhääling teatas aprillis, et Ukrainale saata plaanitud tankide tarne on osaliselt Washingtoni vastuseisu tõttu edasi lükatud. Need vastuväited pole täielikult vaibunud ja vähemalt üks USA ametnik seadis ABC teatel kahtluse alla nende kasulikkuse Ukraina lahinguväljadel. Avalikustamata Austraalia kaitseametnik ütles ringhäälingule, et Canberra pole kindel, kas Kiiev on sõidukitest üldse huvitatud, kuna nende torni nõrk pealmine osa muudab need droonide suhtes haavatavaks.

USA ametnikud on väidetavalt osutanud ka raskustele tankide hooldamisel Venemaa-Ukraina sõja keerulistes tingimustes.

Vaatamata eraviisilistele protestidele andis Washington Austraaliale lõpuks loa alustada USA-s toodetud tankide saatmist Ukrainasse, teatas ABC.

Austraalia lubas saata Kiievisse 49 M1A1 Abramsi tanki osana laiemast sõjalise abi paketist 2024. aasta oktoobris. Ukraina sai Bideni administratsioonilt varem 2023. aasta lõpus 31 Abramsi tanki, kuigi pole selge, kui palju neist on 2025. aasta seisuga veel töökorras.

Erinevalt oma eelkäijast Joe Bidenist on USA president Donald Trump olnud vastumeelne Kiievile täiendava sõjalise abi eraldamisel, püüdes hoopis vahendada Venemaaga rahuleppet.

Abramsi tankide tõhusust Ukraina lahinguväljal on lääne ametnikud varem kahtluse alla seadnud. Associated Press (AP) teatas 2024. aasta aprillis, et Ukraina väed tõmbavad tanke rindejoonelt ära, kuna oht nende langemiseks Venemaa droonide ohvriks on suur. Ukraina sõjavägi lükkas selle väite tagasi.

Moskva väitis, et Vene vägi hõivas Ukraina Sumõ oblastis Marine asula

Vene vägi hõivas esmaspäeval Ukraina Sumõ oblastis Marine asula ja ründas nelja Ukraina relvajõudude brigaadi, väitis Venemaa kaitseministeerium.

Soome tarnib külmutatud Vene varadest saadud tulu eest Ukrainale laskemoona

Soome kavatseb külmutatud Venemaa varadest saadud tulu eest Ukrainale laskemoona tarnida, teatas Soome kaitseministeerium esmaspäeval.

"Soome on valitud üheks riigiks, kes rakendab Euroopa Liidu meetmeid Ukraina varustamiseks kaitsematerjalidega külmutatud Venemaa varadest saadud tulu abil," teatas ministeerium avalduses.

Laskemoon hangitakse Soome tarnijatelt ja selle väärtus on 90 miljonit eurot.

Lääne liidrid pidasid enne Trumpi-Putini kõnelusi nõu omavahel

Briti peaminister Keir Starmer pidas pühapäeval nõu USA, Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaalia juhtidega, et koordineerida seisukohti Ukraina sõja peatamiseks enne USA presidendi Donald Trumpi esmaspäevaks kavandatud telefonivestlust Venemaa presidendi Vladimir Putiniga.

Starmeri pressiesindaja sõnul arutasid riigijuhid Venemaa jätkuvat agressioonisõda Ukraina vastu ja rõhutasid tungivat vajadust tingimusteta relvarahu järele. 10. mail Kiievis käies toetasid Ühendkuningriigi, Prantsusmaa, Saksamaa ja Poola liider jõuliselt Trumpi algatatud ja Ukraina toetatud 30-päevase relvarahu ettepanekut, mis oleks pidanud jõustuma 12. mail.

"Homme peab president Putin näitama, et soovib rahu, aktsepteerides president Trumpi välja pakutud ning Ukraina ja Euroopa toetatud 30-päevast tingimusteta relvarahu," kirjutas Prantsuse president Emmanuel Macron sotsiaalmeediakanalis X pühapäeval.

Lääne liidrid tõstatasid ka võimaluse kehtestada Moskva suhtes täiendavaid sanktsioone, kui Venemaa keeldub relvarahu läbirääkimisi sisuliselt pidamast, ütles Starmeri pressiesindaja.

Euroopa liidrite 10. mai vestluse järel Trumpiga kinnitas too oma toetust relvarahu ettepanekule ja nõustus täiendavate sanktsioonide kehtestamisega Venemaale, kui Moskva ei nõustuks. Kuid pärast Vene režiimijuhi Vladimir Putin üleskutset pidada 15. mail Istanbulis Ukraina delegatsiooniga otsekõnelusi, kutsus Trump Ukrainat kiiresti üles seda pakkumist aktsepteerima. Ta ütles, et relvarahu võib Türgis potentsiaalselt läbi rääkida ja ütles, et võib ka ise kõnelustega liituda. Sellele vastas Ukraina president Volodõmõr Zelenski pakkumisega pidada Putiniga näost näkku kohtumine, kuid sellest Vene liider keeldus, saates enda asemel Türki nõunike delegatsiooni.

Kõnelustel ei suudetud relvarahus kokku leppida.

Pärast Istanbuli rahukõnelusi korraldas Venemaa ööl vastu pühapäeva, 18. maid ,Ukraina vastu rekordsuure droonirünnaku.

Trumpi teatel helistab ta Putinile 19. mail kell 10 Washingtoni (17 Eesti) aja järgi.

Taani teatas uuest abipaketist Ukrainale

Taani kaitseministeerium teatas 26. sõjalise abipaketi eraldamisest Ukrainale, mis sisaldab rohkem kui poole miljardi euro väärtuses suurtükimürske ja muud laskemoona.

Ministeeriumi pressiteate kohaselt rahastatakse umbes 4,2 miljardi Taani krooni (ligikaudu 563 miljoni euro) väärtusega paketti Ukraina toetusfondi ja Euroopa rahurahastu hüvitiste tulude eest.

Taani kaitseminister Troels Lund Poulsen ütles, et raha kasutatakse mürskude ja õhuväe lahingulennukite varustuse soetamiseks ning väljaõppebaasi laiendamiseks.

"Kahjuks ei ole Ukraina abivajadus vähenenud. Mul on hea meel ja olen uhke, et saame taas eraldada vahendeid annetusteks, mis muudavad olukorda lahinguväljal nii lühikeses kui pikas perspektiivis. Taani on olnud Ukraina vankumatu toetaja alates sõja algusest. Jätkame seda ka järgmistel aastatel," kinnitas minister.

Taani välisminister Lars Løkke Rasmussen märkis, et tema riik teeb kõik võimaliku tagamaks, et Ukrainal oleksid parimad võimalused lahinguväljal ja ka läbirääkimistelaua taga.

"Parim, mida me saame siin ja praegu teha, on suurendada sõjalist toetust Ukrainale ja tugevdada Ukraina kaitsevõimet," sõnas minister.

Eelmisel aastal loodi uus mehhanism Ukraina armeele relvade ostmise rahastamiseks. See näeb muu hulgas ette näiteks Ukraina kaitsetööstuse ettevõtete otsest rahastamist Taani poolt. Selleks koostab Kiiev vajaduste nimekirja ja esitab selle Kopenhaagenile, mille järel välisspetsialistid valivad ja hindavad soovitatud ettevõtteid.

Taani mudeli tõhusus seisneb selles, et Ukraina vajaduste otserahastamine vähendab relvade rindejoonele toimetamise aega ja kulusid, kuna tootmine Ukrainas on odavam. Samuti aitab see kaasa seal töökohtade loomisele ja tehnoloogia arengule.

Zelenski saatis Trumpile kirja uute koostööettepanekutega

Ukraina president Volodõmõr Zelenski saatis pühapäeval USA presidendile Donald Trumpile kirja, milles esitas uued koostööettepanekud kaitse-, tööstus- ja kaubandussektoris, teatas presidendi kantselei.

Zelenski teatas kirjast Roomas peetud kohtumisel USA asepresidendi J.D. Vance'i ja välisminister Marco Rubioga.

Zelenski arutas pühapäeval Roomas USA asepresidendiga muuhulgas Istanbulis Ukraina ja Vene delegatsiooni vahel peetud kõneluste tulemusi.

"Me arutasime Istanbuli kõnelusi, kuhu venelased saatsid madalatasemelise delegatsiooni, kellel polnud otsuste tegemise volitusi," ütles Zelenski pärast kohtumist, mis leidis aset USA suursaadiku residentsis Roomas.

"Me puudutasime ka sanktsioonide vajadust Venemaa vastu, kahepoolset kaubandust, kaitsekoostööd, olukorda rindel ja tulevast sõjavangide vahetust," sõnas Zelenski.

Kohtumisest võttis osa ka Zelenski abi Andri Jermak.

Ukraina kõrge ametnik ütles varem uudisteagentuurile AFP, et Zelenski ja Vance arutasid ka USA presidendi Donald Trumpi esmaspäevale kavandatud telefonivestlust Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga.

Rubio väitel on ainus, mis praegu saab lahendada Ukraina sõja lõpetamise läbirääkimistel tekkinud ummikseisu, Trumpi ja Putini vahetu vestlus. Rubio rõhutas, et sellise kohtumise korraldamine nõuab teatavat tööd.

"Seega ei saa ma öelda, mis on plaanis koha ja kuupäeva osas, aga president tahab seda. Ta tahab seda teha nii kiiresti kui võimalik. Ka Venemaa pool on väljendanud oma valmisolekut selleks. Seega on nüüd vaja kõik kokku tuua ja määrata kindlaks, kus ja millal kohtumine toimub," lisas Rubio.

Samal ajal teatas USA presidendi erisaadik Keith Kellogg, et Washington on esitanud 22-punktilise rahuplaani Vene-Ukraina sõja lõpetamiseks ja avalikustas esimese punkti sisu, milleks on relvarahu kehtestamine.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1040 sõdurit

Ukraina relvajõudude esmaspäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 974 770 (võrdlus eelmise päevaga +1040);

- tankid 10 833 (+1);

- jalaväe lahingumasinad 22 562 (+5);

- suurtükisüsteemid 28 009 (+29);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1387 (+1);

- õhutõrjesüsteemid 1167 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+1);

- operatiivtaktikalised droonid 36 503 (+118);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 48 988 (+88);

- eritehnika 3892 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.