Boltoni sõnul sai Putin täpselt seda, mida ta tahtis - telefonikõnest ei sündinud ühtegi konkreetset kokkulepet.

"Ta tahtis privaatset kõnet Trumpiga ja selle ta ka sai," viitas Bolton, et segajateks ja survestajateks ei olnud Zelenskit ega teisi Euroopa liidreid.

Boltoni sõnul on Trump praeguseks mõistnud, et rahuläbirääkimised on takerdunud ning Washington on vahendaja rollist loobumisele lähemal kui kunagi varem.

"Ma usun, et see oleks ta järgmine loogiline samm," sõnas Bolton. "Kuid ta ei ole veel minema jalutanud. Mitte veel."

Teadmatus Ukraina abi osas

Endise julgeolekunõuniku sõnul on hoopis suurem küsimus, kas läbirääkimiste juurest kõrvale astumine tähendaks Ukrainale ühtlasi ka relvade ja laskemoona tarnimise lõpetamist. "See oleks katastroof," lausus Bolton.

Ta lisas, et kongressis on Ukrainale küll toetus olemas, kuid suure tõenäosusega tuleb sealt abi uute sanktsioonide, mitte relvade näol. Nimelt on senati vabariiklane, Trumpi lojaalne liitlane Lindsey Graham algatanud eelnõu Vene maavarasid ostvate riikide sanktsioneerimiseks.

Grahami sõnul on tal senatis ka vajalik toetus olemas, kuid Boltonil pole sanktsioonide mõjusse suurt usku. "Mulle on öeldud, et Moskvas võib tänaval rahulikult jalutada, kui droonid ei ründa, siis tundub kõik üsna normaalne. Majandus pole väga pihta saanud."

"Kui on soov, et sanktsioonid töötaks, tuleb need kehtestada laiaulatuslikult, pöördeliselt ja kiiresti," ütles Bolton, viidates, et Venemaa puhul pole seda tehtud.

"Lugesin mõni päev tagasi Financial Timesist, et viimane Euroopa Liidu sanktsioonide pakett oleks järjekorras 17.," toob ta näiteks. "Sanktsioonid on läbi kukkunud. Miks on 17 erinevat sanktsioonide paketti?"

Vaherahu Venemaa huvides

"Ukraina seisukohast pole relvarahu tegelikult kasulik," lausus Bolton, kuid lisas, et seda eeldusel, et USA jätkab abi andmist või teevad eurooplased vahe tasa.

Trumpi endine julgeolekunõunik viitas ka varasemale kogemusele ÜRO-s. "Relvarahuliinist saaks de facto piir," kirjeldas ta. Boltoni sõnul tähendaks see Ukraina kaotust. "Venemaa kontrolliks 20 protsenti nende territooriumist."

"Just venelased peaksid relvarahu tahtma," nentis ta. Boltoni hinnangul on Vene armee aga korrast ära ja vajab taastumiseks aega. "Siis saaks ta kolmandat korda sisse tungida," lausub Bolton ja lisas, et seda annab ära hoida vaid Zelenskile julgeolekugarantiide andmisega.

Nobeli rahupreemia

Trumpi esimesel ametiajal Valge Maja julgeolekunõunikuna töötanud John Bolton on täna tuntud Trumpi kriitik. Intervjuus ERR-ile sõnas ta, et USA presidendi ainsaks eesmärgiks on Nobeli rahupreemia. Mille eest Trump selle pälviks, Boltoni sõnul Trumpi niivõrd ei huvita.

"Ta võib saada selle Ukrainas. Ta võiks saada selle Lähis-Idas. ta võiks saada selle India ja Pakistani konfliktist," loetles Bolton. "Kui tema sõber Vlad ei tee, mida vaja, siis ta loobub sellest suunast ja keskendub hoopis Lähis-Idale," ennustas Bolton.

Boltoni sõnul on Nobeli rahupreemia Trumpi kinnisideeks olnud ajast, mil selle pälvis USA endine riigipea Barack Obama. "Ta arvab, et Obama sai selle ebaõiglaselt ja ausalt öeldes ma sellega ka nõustun," sõnas ta.