23. maist kuni 31. maini kestvale visiidile lähevad riigikogu tuumaenergeetika toetusrühma esimees Mario Kadastik (RE) ning liikmed Jüri Jaanson (RE), Andrei Korobeinik (KE), Hanah Lahe (RE), Mart Võrklaev (RE), Maido Ruusmann (RE), Rain Epler (EKRE), Marek Reinaas (Eesti 200), Kalev Stoicescu (Eesti 200) ja Toomas Uibo (Eesti 200).

Mario Kadastik ütles ERR-ile, et reisi sihtpunktid on Toronto ja Ottawa ning eesmärk on kohtuda Kanada tuumaregulaatori, vastutava ministri, Darlingtoni uue väikese moodulreaktrori ehitaja peatöövõtjaga, finantsorganisatsioonide ning tuumatööstusettevõtetega. 

"Eesti on võtnud vastu otsuse liikuda edasi tuumajaama rajamiseks vajaliku ettevalmistuse tegemisega ning ka uues koalitsioonileppes on väga selgelt sees tuumajaama rajamisega edasi liikumine. Seetõttu on oluline, et ka riigikogu liikmed oleksid võimalikult hästi teemast informeeritud ning omaksid kogemusi. Kuna Kanada on teinud selge otsuse rajada uue põlvkonna SMR jaamad, on see vahetu kontakt ja info vahetus oluline," rääkis Kadastik.

"Reisi algatas riigikogu toetusrühm ja see on organiseeritud kahasse Kanada saatkonnaga. Visiidi kulud katavad riigikogu liikmed kuluhüvitistest ning kohapealsed muud sõidukulud hüvitab osaliselt vastuvõtja, kelleks on Kanada riik," ütles Kadastik.

Sotsid: tuumajaama rajamine Eestisse on muutunud uute teadmiste valguses veelgi küsitavamaks

Sotsiaaldemokraadid esitasid teisipäeval riigikogus energeetika- ja keskkonnaminister Andres Sutile (RE) tuumaenergia arendamist puudutava arupärimise, mille ajendiks on arengud Kanadas, kus Eestile eeskujuks oleva tuumajaama ehitushind on läinud kaks korda kallimaks.

"Ontario provintsi kavandatava moodultuumajaama projekti hind on võrreldes varasema prognoosiga tõusnud rohkem kui kaks korda, küündides 13,5 miljardi euroni. Tegemist on sama tehnoloogiaga, mida Eestis propageerib Fermi Energia. Eestisse planeeritava tuumajaama maksumus oleks seega ligi seitse miljardit eurot ja see valmiks ilmselt pärast 2040. aastat. See tähendab, et taolise jaama toodetud elekter pole kaugeltki odav," ütles arupärimise riigikogus üle andnud Jaak Aab.

Aabi sõnul panevad arengud Kanadas veelgi suurema kahtluse alla valitsuse kavatsuse algatada riiklik eriplaneering tuumajaama asukoha leidmiseks ja koostada Eestile oma tuumaseadus. 

"Valitsus ei tohi eksitada avalikkust illusiooniga, et tuumaenergia on kiire, odav ja lihtne lahendus. Tegelikkus on keerulisem: rahvusvaheliselt on näiteid järskudest hinnatõusudest, pikkadest viivitustest ja süsteemsetest riskidest. Meie küsimus on lihtne – kas valitsus on neid riske arvesse võtnud või astub Eestile kalliks maksma minevat sammu poliitilise usu, mitte majandusliku kaalutluse põhjal?" märkis Aab.

"Tuumajaam ei tohi muutuda ettekäändeks, miks mitte rajada uusi taastuvenergia võimsusi, salvestuslahendusi või tugevdada elektrivõrku. Reaalne kliimapoliitika algab tegudest, mitte ootusest võluvitsa järele," lisas Aab.

Kadastik: Eestis on teised olud ja hind odavam

Mario Kadastiku sõnul panevad sotsid vaid kõlavaid pealkirju ning Eestis tuleks riikliku eriplaneeringu algatamisega tuumajaama asukoha leidmiseks edasi minna.

"Loomulikult tuleks. Asukoha eelvaliku osas ei ole ka veel täpne tehnoloogia vaja paika panna, mistõttu on variante hiljem erinevaid pakkujaid kaaluda. Küll aga vajab eesti energeetika süsteem endale stabiilse baaskoormuse allikat tuumajaama näol mistõttu ei saa selle protsessiga kuidagi venitada," ütles Kadastik.

Rääkides tuumajaama võimalikust maksumusest ütles Kadastik, et prognoositud ehitushind Eestis oleks umbes kaks miljardit eurot esimese reaktori eest ja 1,6 miljardit eurot teise reaktori eest.

"Kanada ehitab neli esimest seda tüüpi reaktorit. Seejuures esimese reaktori hind on 4,5 miljardit, teise hind ca 3,5 kuni 3,7 miljardit ja neljas juba ca kolm miljardit. Lisandub kohalikust geoloogiast ja kaitsereeglitest tulenev jahutusvee süsteem, mis on üks miljard. See on vägagi erandlik just selles asukohas ja näiteks Eestis sellist lahendust ei oleks vaja, kuna ehitus oleks mere ääres," lausus Kadastik.

"Projekti juhtimist tehakse integreeritud ja jagatud mudeli kaudu ning projekti on sisse kirjutatud 30 protsendine kallinemise puhver. Peatöövõtjale on loodud motivatsioonipakett mitte seda osa kasutada ehk kui suudetakse jääda esialgse eelarve juurde jagatakse osa võidust ka ettevõtjale preemiana," lisas ta.

Kadastik rääkis veel Kanadaga võrdlusest tööjõukuludest, öeldes, et sama taseme spetsialistide tööjõukulud Kanadas on kaks korda kallimad kui Eestis.

"Need kõik kokku võttes on vägagi reaalne hinnatud prognoos Fermi energia poolt ehitatavate reaktorite hinnale," lisas ta veel.