Praegune siseminister Igor Taro (E200) peatas õigusselgusetusele viidates politsei õiguse kasutada üle-eestilist autonumbrite tuvastuskaamerate võrgustikku.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees, endine siseminister Läänemets rääkis ERR-i veebisaates "Otse uudistemajast", et kuigi numbrituvastuskaamerate kasutust reguleeriv seadus puudub, õigustab nende kasutamist turvalisuse hoidmine ning et tema poleks ministrina kaamerate kasutamist peatanud.

"Selge on see, et kui seal on midagi sellist, mida tuleb seadusega reguleerida, siis tuleb reguleerida. Debatti sel teemal olnud piisavalt, minu arvates täiesti puudu on see, mis puudutab inimeste turvalisust," kommenteeris Läänemets praeguse siseminisitri otsust kaamerate kasutamine peatada.

Läänemets rõhutas, et kaamerate süsteem loodi, et raskeid kuritegusid avastada.

"Üks politseijuhtidest tõi selle näite, et politsei, kes selle otsusega ei saa täna neid kaameraid kasutada, on viidud piltlikult öeldes sellisesse olukorda, kus raskemaid ravijuhte ravitakse teelehega – samamoodi on võetud selline tänapäevane tööriist politseilt ära," ütles Läänemets ning rääkis, et politseil on juba olnud juhtumeid, kus amet ei saa õigeaegselt reageerida narko- või vägivallakuritegudele.

Läänemetsa sõnul kannatab kaamerate mittekasutamise tõttu inimeste turvatunne. "Eesti inimestel on võetud ära tükk turvatunnet ja see on päris oluline asi, sest turvalisus on midagi, mis ühendab Eestis kõiki erinevaid rahvuseid, ükstapuha, mis piirkonnas – see on üks kõrgemini hinnatud väärtus," lausus ta.

"Ma ei saa aru, miks seda ei kajastata," ütles Läänemets. "Tegelikkuses, kui on vaja midagi muuta, siis tuleks seda kiireloomuliselt muuta. Mina oleksin siseministrina jätnud selle politseile alles, sest siseminister ja valitsus vastutavad ka selle põhiseadusliku väärtuse eest, et inimeste elud on kaitstud ja see turvatunne ning turvalisus riigis tagatud."

Küsimusele, kas praegune siseminister Taro tegi valesti, kui peatas numbrituvastuskaamerate töö, vastas Läänemets: "Ma oleksin tegutsenud oluliselt kiiremini."

Ta ütles, et kuigi õigusselgus on oluline, on prioriteet turvalisus.

"Number üks siin küsimuses on see, et kui kedagi vägistatakse, kedagi tapetakse, keegi röövitakse või viimane näide – inimene, kellel oli teada kalduvus enesetapumõtetele, läks kaduma. Kuidas me ta üles leiame, kui oleme kõik need süsteemid kinni keeranud? Need inimesed, kelle laps, kelle abikaasa, kelle ema-isa satub ohtu – nemad, tahavad, number üks, saada selle, et me päästame nende lähedase ja number kaks, et privaatsust oleks tagatud. Mõlemad on olulised väärtused, kumbki ei ole teisest üle. Aga ma ütlen, et turvatunnet ja turvalisust ei tohi kinni keerata," rääkis Läänemets.

Läänemets ütles, et riigikogus saaks seadusemuudatus toimuda suvel. "Tahte korral saab selle enne jaanipäeva ära vormistatud või kui vaja. See on minu arvates nii oluline asi, et ei ole mingit küsimust. Esimesel juulil või viiendal juulil võib riigikogu koguneda ja kolmanda lugemisega seadusemuudatusega ära teha," ütles ta. "Mina saan neid ettepanekuid tagant tõugata, aga seal on palju koalitsiooni enda teha."