Politsei- ja piirivalveameti aastakümneid kasutuses olnud numbrituvastuskaamerate süsteem on tänaseks peatatud, et täpsustada selle õiguslikkust. Nii andmekaitse inspektsioon kui ka õiguskantsleri büroo tuvastasid süsteemis mitmeid puudusi, mis riivasid inimeste privaatsust. Nüüd on siseministeerium kokku koondanud peamised kitsaskohad, millega seadust täpsustada.

"Meie ettepaneku kohaselt reguleeritakse siis ära, et numbrituvastuskaameraga on võimalik ennetavalt salvestada ehk siis teha pilti kõikidest mööduvatest sõidukitest. Küll aga neid tehtud pilte, on võimalik kasutada siis väga konkreetsetel ja kitsastel eesmärkidel," lausus siseministeeriumi korrakaitse osakonnajuhataja Henry Timberg.

Timberg rõhutab, et need eesmärgid saavad olla seotud vaid kõrgendatud ohuga, sealhulgas kuritegevuse või tagaotsimistega.

Riigikogu õiguskomisjoni esimehe ja Reformierakonna liikme Madis Timpsoni hinnangul on selline sõnastus aga problemaatiline ega loo oodatud õigusselgust. Tuvastuskaamerate eesmärk peaks olema kuritegevuse peatamine, mitte ennetamine.

"Ma isiklikult ei ole kaamerate vastu, aga ma tahan, et see oleks ikkagi väga selgelt reguleeritud, et kui palju nad pildistavad, kuidas neid salvestatakse, kui kaua neid hoitakse. Ma tahaks seda ikkagi teada, et me teeme siin miljoneid pilte, aga mis neist saab? See on minule natuke ebaselge," ütles Timpson.

Selgusele loodetakse jõuda kiirkorras, et kaameraid saaks võimalikult kiiresti taas kasutama hakata. Õiguskomisjoni aseesimees keskerakondlane Anastassia Kovalenko-Kõlvart ei pea kiirustamist õigeks.

"Täna pole olnud piisavalt sellist arutelu ja diskussiooni ühiskonnas, et kas me tegelikult oleme valmis selliseks massiliseks jälgimiseks. Kas me oleme valmis, et on nii palju paigaldatud kaameraid ja kas me oleme tegelikult üldse valmis liikuma sellise jälgimisühiskonna poole," sõnas Kovalenko-Kõlvart (KE).

Numbrituvastuskaameratega seotud muudatused ja ettepanekud esitati esmaspäeval õiguskomisjonile, kes neid teisipäeval arutama hakkab.