Oluline Ukrainas käivas sõjas neljapäeval, 22. mail kell 17.05:

- Hersoni oblastis hukkus autopommiplahvatuses neli Tšetšeenia ohvitseri;

- Venemaa ründas Harkivit rakettidega;

- Merz: Ukraina relvarahukõnelused võivad veel mitu kuud venida;

- Berliin: G7 jätkab Ukraina toetamist;

- Tusk: Venemaal ei ole isegi märki heast tahtest sõja lõpetamiseks;

- WSJ: Trump ütles eraviisiliselt Euroopa juhtidele, et Putin pole valmis sõda lõpetama;

- Venemaa teatel tabas Moskvat ulatuslik droonirünnak;

- USA senatis kasvab toetus uutele Vene-vastastele sanktsioonidele; 

- Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit.

Hersoni oblastis hukkus autopommiplahvatuses neli Tšetšeenia ohvitseri

Venemaa poolt okupeeritud Hersoni oblasti osas hukkus autopommiplahvatuses neli kadõrovlast, vahendas portaal Unian kaitseministeeriumi luurepeavalitsust.

20. mail plahvatas Hersoni oblasti Venemaa poolt okupeeritud alal Skadovski ja Antonivka asulate vahel sõiduk UAZ Patriot.

"Seal oli neli Vene ohvitseri üksusest Ahmati – mitte ükski ei jäänud ellu. Pärast kadõrovlaste auto esimest plahvatust kostis teinegi – detoneerus autoga veetav laskemoon," teatas Ukraina luure.

Kuigi Ukraina luure ei teatanud, et võtab rünnaku eest vastutuse, lisasid nad, et iga ukrainlaste vastu sooritatud sõjakuritegu saab karistatud.

Aprilli lõpus toimus Moskva oblastis Balašihha linnas autopommiplahvatus, milles hukkus Vene kindralstaabi operatiivpeavalitsuse aseülem Jaroslav Moskalik, kes osales korrapäraselt Ukraina raketi- ja droonirünnakute planeerimises ja koordineerimises.

Venemaa teatel tabas Moskvat ulatuslik droonirünnak

Venemaa kaitseministeerium väitis, et riigi õhutõrje tulistas ööl vastu neljapäeva alla 105 Ukraina drooni. Moskva oblastis tulistati alla 35 drooni. 

Moskva linnapea Sergei Sobjanin teatas, et droonirünnak häiris Moskva lennujaamade tööd. Ka teised Vene piirkonnad jäid droonirünnaku alla. Tula oblasti kuberner ütles, et üks droonidest kukkus Tulas asuva kortermaja katusele, vahendas The Kyiv Independent. 

Vene Telegrami kanalid teatasid, et droonid ründasid ka Tula oblasti suuruselt teist linna Novomoskovskit, kus asub keemiakombinaat ja veel mitu ettevõtet. 

Venemaa ründas Harkivit rakettidega

Venemaa ründas ööl vastu neljapäeva Harkivit rakettidega ning rünnakus sai kahjustada kaheksa eramaja, vahendas Ukrainska Pravda.

Merz: Ukraina relvarahukõnelused võivad veel mitu kuud venida

Saksamaa kantsler Friedrich Merz hoiatas neljapäeval, et jõupingutused relvarahu saavutamiseks Ukrainas on alles algusjärgus ja võivad kesta kuid, hoolimata viimastel nädalatel toimunud diplomaatilistest edusammudest, kirjutab Politico.

"Meil pole illusioone. Kiiret lahendust pole," ütles Merz Vilniuses pressikonverentsil, kus ta osales Saksa uue alalise brigaadi inauguratsioonitseremoonial.

"See on protsess, mis on alles alanud ja võib võtta veel mitu nädalat, võib-olla isegi kuid," ütles Merz.

Merz kinnitas Saksamaa jätkuvat sõjalist toetust Ukrainale ning lisas, et tema valitsus taotleb aktiivselt diplomaatilist lahendust. "Me tõesti ei jäta kasutamata ühtegi võimalust diplomaatilise lahenduseni jõuda," ütles ta. "Kuid me teame, et me ei suuda seda lühikese aja jooksul saavutada."

Möödunud nädalal kohtusid Venemaa ja Ukraina esindajad Türgis kõnelusel, kus leppisid kokku sõjavangide vahetamises.

Ukraina ametnikud nõudsid viivitamatut vaherahu, kuid Venemaa seadis omaltpoolt tingimused, mis olid Kiievi jaoks on vastuvõetamatud.

Merz osutas ka lääne ühtsuse tähtsusele, öeldes, et koordineerimine EL-i partneritega ja USA seadusandjate poole pöördumine jääb Saksamaa strateegia keskseks osaks.

"Samuti on Ameerika huvides, et me jätkaksime koos edasi liikumist," ütles ta ja lisas, et tema vestlused USA kongressi liikmetega on näidanud laialdast toetust Atlandi-ülese joondumise jätkamisele.

USA president Donald Trump vestles selle nädala alguses Venemaa presidendi Vladimir Putiniga. Ta on andnud ka märku oma pettumusest Venemaa tahtliku venitamise pärast.

Berliin: G7 jätkab Ukraina toetamist

Tööstusriikide ühenduse G7 rahandusministrid leppisid kokku jätkata Ukraina toetamist enda kaitsmisel Venemaa sissetungi vastu, teatas Saksamaa rahandusminister Lars Klingbeil Kanadas toimunud G7 kohtumisel, vahendab portaal Unian Bloombergi.

Ühendusse kuuluvad USA, Kanada, Saksamaa, Suurbritannia, Prantsusmaa, Itaalia ja Jaapan.

"On selgeks saanud, et G7 formaadi raames jätkub toetus muutusteta ning et Ukraina saab loota G7 riikide tugevale solidaarsusele ja olulisele toetusele," ütles Klingbeil.

Samal ajal märkis Bloomberg, et kolmapäeva õhtu seisuga ei olnud G7 veel kokku leppinud lõplikus avalduses, mis vormistaks Klingbeili mainitud kohustused.

"Me töötame selle kallal innukalt – on veel mõni asi, millega peame tegelema. Aga ma olen ettevaatlikult optimistlik, et see meil õnnestub," ütles Klingbeil avalduse kohta.

Bloomberg tõi välja, et juuni keskpaigas toimuva G7 tippkohtumise eel saadab läbirääkimisi ebakindlus, eriti seoses sellega, kas USA jätkab Kiievi toetamist.

Tusk: Venemaal ei ole isegi märki heast tahtest sõja lõpetamiseks

Poola peaminister Donald Tusk märkis neljapäeval, et Venemaal ei ole kavatsust sõda lõpetada ja rahuläbirääkimisi alustada.

"Peame [USA] president [Donald] Trumpiga pidevat sidet. Venemaalt ei ole isegi jälgegi heast tahtest, kui asi puudutab sõja võimalikult kiiret lõpetamist ja rahuläbirääkimiste alustamist," teatas peaministri kantselei sotsiaalmeedias.

Zelenski: venelased ei anna märku relvarahu kohta, surve peab jätkuma

Venemaa poolelt pole rindel relvarahu kohta mingeid signaale tulnud, mistõttu on vaja jätkata survet, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski kolmapäeva õhtul traditsioonilises videopöördumises.

"Kahjuks ei anna venelased relvarahu kohta signaale. Ja nad ei ole veel valmis sõda lõpetama," ütles ta.

"Surve veenab, surve lahinguväljal, surve majanduses. Ja selleks ongi sanktsioonid. Surve poliitikas. Ma tahan tänada kõiki, kes Ukrainat toetavad," ütles Zelenski.

Ukraina presidendi sõnul jätkab Vene vägi rünnakuid, mistõttu hoiavad Ukraina üksused vajalikku sõjalist aktiivsust.

"Kõige kuumem on olukord Donetski oblastis, eriti Pokrovski suunal. Jätkame aktiivseid tegevusi (Venemaa) Kurski ja Belgorodi oblastis. See on Sumõ oblasti kaitsmine, see on Harkivi oblasti kaitsmine. Meie aktiivne ja tõhus kaitse," lisas Zelenski.

USA senatis kasvab toetus uutele Vene-vastastele sanktsioonidele

USA senatis kasvab toetus seaduseelnõule, mis näeb ette uute sanktsioonide kehtestamise Venemaale avaldamaks survet lõpetada sõda Ukrainas.

Kolmapäevase seisuga toetab seda 100-kohalises senatis üle 80 senaatori.

Senati enamuse vabariiklasest liider John Thune, kes suuresti kontrollib hääletuste ajastust, ütles, et ta ootab Valgest Majast edasisi juhiseid, kuna president Donald Trump teeb jõupingutusi relvarahu läbirääkimisteks Venemaa ja Ukraina vahel.

"Need sanktsioonid kehtestatakse, kui Venemaa keeldub pidama Ukrainaga heas usus läbirääkimisi kestva rahu üle," ütlesid seaduseelnõu kaasautorid vabariiklane Lindsey Graham ja demokraat Richard Blumenthal avalduses.

"Seadus kehtestab ka 500-protsendise tolli imporditud kaupadele riikidest, mis ostavad Vene naftat, gaasi, uraani ja teisi tooteid," lisasid senaatorid.

"Venemaa on agressor. Venemaa peab selle veresauna lõpetama. See on minu seisukoht," ütles Graham kolmapäeval senatis seaduseelnõu arutelul.

"Nüüd on aeg suurendada selle sõja maksumust Putini jaoks," lisas Graham.

WSJ: Trump ütles eraviisiliselt Euroopa juhtidele, et Putin pole valmis sõda lõpetama

USA president Donald Trump vestles esmaspäeval Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga. Kolm asjaga kursis olevat inimest ütlesid ajalehele The Wall Street Journal, et Trump ütles samal päeval Euroopa liidritele, et Putin pole valmis sõda lõpetama. Trump on avalikkuse ees väitnud, et Putin soovib rahu sõlmida. 

Valge Maja ei vastanud ajalehe The Wall Street Journal kommentaaritaotlustele.

Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 870 sõdurit

Ukraina relvajõudude neljapäeval esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:

- elavjõud umbes 977 650 (võrdlus eelmise päevaga +870);

- tankid 10 839 (+4);

- jalaväe lahingumasinad 22 574 (+5);

- suurtükisüsteemid 28 122 (+32);

- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1388 (+0);

- õhutõrjesüsteemid 1167 (+0);

- lennukid 372 (+0);

- kopterid 336 (+0);

- operatiivtaktikalised droonid 36 797 (+105);

- tiibraketid 3197 (+0);

- laevad / kaatrid 28 (+0);

- allveelaevad 1 (+0);

- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 49 268 (+99);

- eritehnika 3895 (+0).

Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.