Sõja 1157 päev: Moskva lähistel hukkus autopommiplahvatuses kõrge Vene kindral

Moskvast ida pool asuvas Balašihha linnas hukkus reedel autopommiplahvatuses Venemaa kindralstaabi operatiivdirektoraadi asedirektor kindralleitnant Jaroslav Moskalik. Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Venemaa kasutas esialgsetel andmetel Põhja-Korea ballistilist raketti ohvriterohkes Kiievi rünnakus, milles hukkus 12 ja sai haavata kümneid inimesi. Venemaa pommitas taas Harkivit.
Oluline Ukraina sõjas reedel, 25. aprillil kell 20.20:
- Meedia: CIA asedirektori poeg astus Vene armeesse ja hukkus Ukrainas sõdides;
- Venemaa kasutatud Põhja-Korea raketist leiti USA komponente;
- Zelenski: Krimm kuulub Ukrainale;
- Trump: Krimm jääb Venemaale;
- Moskva lähistel hukkus autopommiplahvatuses kõrge Vene kindral;
- Reuters avaldas USA ning ka Ukraina ja Euroopa ettepanekud sõja lõpetamiseks;
- Zelenski: Venemaa kasutas rünnakus Kiievile Põhja-Korea raketti;
- Venemaa jätkab Ukraina pommitamist ja tappis Pavlohradis kolm inimest;
- Vitali Klõtško: Ukraina võib olla sunnitud rahu nimel ajutiselt maast loobuma;
- Trumpi eriesindaja lennuk saabus Moskvasse;
- Venemaa ründas droonidega Harkivit;
Meedia: CIA asedirektori poeg astus Vene armeesse ja hukkus Ukrainas sõdides
21-aastane ameeriklane Michael Alexander Gloss hukkus 2024. aastal Ukrainas Vene armee eest sõdides. Tema ema Julianne Gallina Gloss on USA Luure Keskagentuuri (CIA) digitaalse innovatsiooni asedirektor, teatas sõltumatu Vene väljaanne IStories.
Tema isa Larry Gloss arendab tarkvara USA ja NATO vägede jaoks, kirjutab Meduza.
Enne Venemaale jõudmist 2023. aasta 13. augustil reisis Gloss mööda Euroopat. Oma sotsiaalmeedia konto lehel kirjutas ta: "Ma jooksin kodust ära (ja) reisisin mööda maailma. Ma vihkan fašismi."

Gloss õppis Vermonti Middlebury kolledžis inimökoloogiat ja teda kirjeldati kui ökoaktivisti, naiste õiguste toetajat ja antifašisti, vahendab IStories.
Ta tegi 2023. aasta märtsis sotsiaalmeediasse postituse antifašistliku grafitiga, millel oli teemaviide (hashtag) "lõpetage Ukraina sõda".
Kuid hoolimata Ukraina toetamisest täiemahulise sõja alguses, oli ta 2023. aasta 5. septembril koos teiste välisriikide kodanikega Moskvas sõjaväe värbamiskeskuses, selgus uurimise käigus.
Tema sotsiaalmeedia postitused näitavad selget muutust tema vaadetes. Üks postitus viitab sellele, et ta uskus Ukrainat puudutavatesse vandenõuteooriatesse ja väitis, et NATO on Adolf Hitleri natsipartei edasiarendus.
Uurimise kohaselt võeti Gloss Venemaa 137. Rjazani õhudessantrügementi. Uurijad leidsid mitu pilti ja videot tema värbamisprotsessist.

Temaga koos teeninud Vene sõdur ütles, et Gloss oli Venemaa kindel toetaja.
2024. aasta 4. aprillil hukkus ta tõenäoliselt Venemaa pealetungi ajal Bahmuti lähedal. Tema matmine USA-s leidis aset alles 2024. aasta detsembris.
Gloss rääkis oma perele, et töötab Venemaal, et saada Venemaa pass ja säästa raha Aafrika reisi jaoks.
Tema vanemate kirjutatud järelehüüde kohaselt hukkus Gloss "Ida-Euroopas traagiliselt".
Nekroloogis ei mainitud Venemaad ega Ukrainat.
Venemaa kasutatud Põhja-Korea raketist leiti USA komponente
Põhja-Korea raketist, millega Venemaa neljapäeval Kiievit ründas, leiti kümneid USA tootjate komponente, ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski.
"Kiievis tsiviilelanikke tapnud raketis oli vähemalt 116 komponenti, mis olid pärit teistest riikidest ja enamik neist olid kahjuks toodetud USA firmade poolt," ütles Zelenski reedel sotsiaalmeedias ja nõudis sanktsioonisurve suurendamist nii Moskvale kui Pyongyangile.
Zelenski: Krimm kuulub Ukrainale
Krimm kuulub Ukrainale, ütles president Volodõmõr Zelenski reedel ja kinnitas, et tema positsioon selles osas ei ole muutunud, ehkki USA presidendi Donald Trumpi hiljutised avaldused on Venemaa poolt ebaseaduslikult annekteeritud poolsaare tuleviku küsimärgi alla seadnud.
"Meie positsioon pole muutunud: ainult ukrainlastel on õigus otsustada, mis alad on Ukraina omad. Ukraina põhiseadus ütleb, et kõik ajutiselt okupeeritud alad kuuluvad Ukrainale, ukraina rahvale," ütles Zelenski ajakirjanikele Kiievis.
Krimmi poolsaar, mille Moskva 2014. aastal annekteeris, jääb Venemaale, ütles USA president Donald Trump reedel avaldatud usutluses ajakirjale Time.
"Krimm jääb Venemaale. Ja (Ukraina president Volodõmõr) Zelenski mõistab seda," ütles Trump.
Intervjuu avaldati pisut enne Trumpi eriesindaja Steve Witkoffi kohtumist Vene režiimi juhi Vladimir Putiniga Kremlis.
Moskva lähistel hukkus autopommiplahvatuses kõrge Vene kindral
Moskvast ida pool asuvas Balašihha linnas hukkus reedel autopommiplahvatuses Venemaa kindralstaabi operatiivdirektoraadi asedirektor kindralleitnant Jaroslav Moskalik, teatas juurdluskomitee.
"Plahvatuse põhjustas isevalmistatud lõhkeseadeldise käivitamine," ütlesid uurijad ja lisasid, et lõhkekeha sisaldas metallitükke, et kahju oleks võimalikult suur.
Avalduses ei öeldud, kes võis juhtunu taga olla.
Venemaa välisministeeriumi pressiesindaja Maria Zahharova ütles hiljem, et on põhjust arvata, et mõrvaga olid seotud Ukraina eriteenistused.
MOSCOW (AP) - A Russian general was killed by a car bomb on Friday, Russia's top criminal investigation agency said, in the second such attack on a top Russian military officer in four months.
— Chris Walker (@WalkerATX) April 25, 2025
The Investigative Committee said that Lt. Gen. Yaroslav Moskalik, a deputy head of the… pic.twitter.com/MwtiyBMv7Y
Uurijate teatel on algatatud juurdlus mõrva ja lõhkeainete salakaubanduse asjus seoses Balašihha plahvatusega, milles lendas õhku Volkswagen Golf.
Vene meediaväljaanne Baza, teatas, et pargitud autos plahvatas kaugjuhtimisega pomm, kui lähedal elanud ohvitser sellest mööda kõndis.
Ajaleht Izvestija avaldas videokaadreid, millel on näha, kuidas inimene läheneb korterikompleksist pargitud autode rivile ja toimub plahvatus.
The moment of the car explosion in Moscow, which killed the deputy chief of the Main Operational Directorate of the General Staff of the Russian Armed Forces, General Yaroslav Moskalik https://t.co/GovnxmlXsg
— Sergey "Zergulio" Kolyasnikov (@Zergulio) April 25, 2025
The video shows a person walking next to the car. pic.twitter.com/KC8go8UhFm
Ajaleht Kommersant teatas, et plahvatuses hukkus ka teine inimene.
Kremli veebilehe andmetel oli Moskalik 2015. aastal Vene sõjaväe esindaja nn Normandia formaadi kõnelustel Ukraina üle. Moskalik esindas läbirääkimistel armee peastaapi koos välisminister Sergei Lavrovi ja Kremli abi Juri Ušakoviga.
President Vladimir Putin ülendas ta 2021. aastal kindralleitnandi auastmesse.
Pärast Ukraina täiemahulise sõja algust on atentaatide tagajärjel hukkunud mitu kõrget Vene sõjaväelast.
Venemaa keemiavägede komandör Igor Kirillov hukkus 2024. aasta detsembris Moskvas toimunud plahvatuses.
13. novembril hukkus okupeeritud Krimmis Sevastoopolis autopommi plahvatuses esimese järgu kapteni (maaväe polkovniku, lääne mõistes koloneli) auastmes ohvitser.
Moskva oblastis Kolomna linnas hukkus ründedroonide kasutamise spetsialiste koolitanud Vene polkovnik Aleksei Kolomeitsev, teatas Ukraina sõjaväeluure (HUR) 28. septembril.
15. septembril tapeti aga Venemaal Belgorodis Vene propagandist Aleksandr Korobov, kelle kolju oli purustatud. Vene meedia teatel oli ta saanud kallaletungis rängalt viga. Korobov, hüüdnimega Krab (e.k. Krabi) esines sõjakorrespondendina Kremli riiklikus meediakanalis Rossija 1 ning HUR-i andmeil juhtis ka selle Belgorodi filiaali. HUR-i andmeil osales ta ka isiklikult Ukraina-vastaste sõjakuritegude toimepanemises.
1. oktoobril tapeti aga Melitopolis autoplahvatuses kolm okupatsioonivägede sõdurit, kes olevat terroriseerinud kohalikke elanikke.
Reuters avaldas USA ning ka Ukraina ja Euroopa ettepanekud sõja lõpetamiseks
Reuters avaldas ettepanekute kogumi Venemaa alustatud sõja lõpetamiseks Ukrainas, mille USA saadik Steve Witkoff 17. aprillil Pariisis peetud kõnelustel Euroopa ametnikele esitas. Samuti avalikustas uudisteagentuur 23. aprillil Londonis tehtud Ukraina ja Euroopa poolt tehtud omapoolsed ettepanekud.
Peamised erinevused kahes tekstis on territooriumi puudutavate küsimuste lahendamise järjekord, Venemaa-vastaste sanktsioonide tühistamine, julgeolekugarantiid ja Ukraina sõjaväe suurus.
Territooriumi osas sisaldavad Witkoffi ettepanekuid, et USA tunnustaks de jure Venemaa kontrolli Krimmi üle, ning de facto Venemaa võimu tunnustamist Lõuna- ja Ida-Ukraina aladel, mida Moskva väed kontrollivad.
Seevastu Euroopa ja Ukraina ettepanek näeb ette üksikasjalikku arutelu territooriumide üle kuni relvarahu sõlmimiseni. Dokumendis ei ole mainitud Venemaa kontrolli tunnustamist ühegi Ukraina territooriumi üle.
Ukraina pikaajalise julgeoleku kohta öeldakse Witkoffi dokumendis, et Ukrainal saab olema "tugev julgeolekugarantii", mille tagajaks on Euroopa ja teised riigid. Rohkem üksikasju ettepanek ei sisalda. USA ettepanek välistab aga NATO-ga ühinemise.
Venemaa jätkab Ukraina pommitamist ja tappis Pavlohradis kolm inimest
Vene relvajõud ründasid reede hommikul Pavlohradi linna droonidega, tappes kolm inimest, sealhulgas ühe lapse. Vigastada sai vähemalt 14 inimest, vahendas The Kyiv Independent.
Zelenski: Venemaa kasutas rünnakus Kiievile Põhja-Korea raketti
Ukraina president Volodõmõr Zelenski ütles neljapäeval, et Venemaa kasutas esialgsetel andmetel Põhja-Korea ballistilist raketti ohvriterohkes Kiievi rünnakus, milles hukkus 12 ja sai haavata kümneid inimesi.
"Esialgsetel andmetel kasutasid venelased Põhja-Koreas toodetud ballistilist raketti. Meie eriteenistused kontrollivad kõiki üksikasju," teatas Zelenski sotsiaalmeedias.
President märkis, et kui leiab kinnitust teave raketi Põhja-Korea päritolu kohta, siis on see täiendavaks tõendiks Moskva ja Pyongyangi liidu kriminaalsest olemusest.
"Nad tapavad ja piinavad koos inimesi, see on nende koostöö ainus tähendus. Venemaa kasutab pidevalt selliseid relvi. Vastutasuks sai Pyongyang võimaluse muuta oma relvad reaalsetes sõjaoludes surmavamaks," märkis Zelenski.

Trumpi eriesindaja lennuk saabus Moskvasse
Moskvas maandus USA-st saabunud lennuk, mille pardal viibis arvatavasti USA presidendi erisaadik Steve Witkoff, teatasid lennundusteenistused uudisteagentuurile Interfax.
"Lennuk maandus äsja Vnukovo lennujaamas," ütles agentuuri allikas.
Meedia teatas varem, et Witkoff võib reedel kohtuda Venemaa režiimi juhi Vladimir Putiniga.
Vitali Klõtško: Ukraina võib olla sunnitud rahu nimel ajutiselt maast loobuma
Ukraina võib olla sunnitud loovutama territooriumi, et tagada ajutine rahu Venemaaga, ütles Kiievi linnapea Vitali Klitško reedel avaldatud usutluses BBC-le.
"Üks stsenaarium on territooriumi loovutamine. See ei ole õiglane. Aga rahu, ajutise rahu nimel, on see võibolla lahendus, ajutine," ütles Klõtško.
Mitmed Ukraina poliitikud mõistsid Klõtskõ väited tugevalt hukka.
Hiljem samal päeval püüdis Klõtško Telegrami postituses oma kommentaare selgitada.
"Ma ütlesin, et Ukrainat võidakse sundida tegema territoriaalseid järeleandmisi vastutasuks sõja lõpetamisele. Kahjuks, nagu näeme, on selline stsenaarium täiesti võimalik," ütles ta.
"Ja paljud maailma poliitikud ja meedia räägivad sellest täna," lisas ta ja kinnitas, et ta ei tõstata midagi, mida poleks juba tõstatatud.
Venemaa ründas droonidega Harkivit
Venemaa ründas ööl vastu reedet droonidega Harkivit. Linnas oli kuulda plahvatusi, puhkesid tulekahjud, võimud kutsusid elanikke varjuma, vahendas Ukrainska Pravda.
Vene relvajõud kasutavad Ukraina sõjas Iraani päritolu droone Shahed-136.
Trump: Venemaa ja Ukraina peavad istuma läbirääkimistelaua taha
USA president Donald Trump avaldas neljapäeval arvamust, et nii Venemaa kui ka Ukraina tahavad rahu, kuid selle saavutamiseks peavad nad istuma läbirääkimistelaua taha.
Trump tegi vastavasisulise avalduse Valges Majas kohtumisel Norra peaministri Jonas Gahr Størega.
"Oleme kindlalt veendunud, et nad mõlemad tahavad rahu, kuid nad peavad laua taha jõudma," ütles Trump.
"Ma arvan, et me saavutame rahu. Mõistsin, kui palju inimesi sureb, see on kõige olulisem element. Loodan, et jõuame sinna," rääkis Trump.
Ukraina andmetel kaotas Venemaa ööpäevaga 1170 sõdurit
Ukraina relvajõudude reedel esitatud hinnang Vene vägede senistele kaotustele alates Venemaa täieulatusliku sõjalise kallaletungi algusest 2022. aasta 24. veebruaril:
- elavjõud umbes 946 500 (võrdlus eelmise päevaga +1170);
- tankid 10 703 (+9);
- jalaväe lahingumasinad 22 315 (+3);
- suurtükisüsteemid 26 895 (+72);
- mobiilsed raketilaskesüsteemid (MLRS) 1372 (+3);
- õhutõrjesüsteemid 1144 (+3);
- lennukid 370 (+0);
- kopterid 335 (+0);
- operatiivtaktikalised droonid 33 779 (+119);
- tiibraketid 3196 (+48);
- laevad / kaatrid 28 (+0);
- allveelaevad 1 (+0);
- autod ja muud sõidukid, sealhulgas kütuseveokid umbes 45 906 (+151);
- eritehnika 3860 (+0).
Ukraina enda kaotuste kohta samasuguse regulaarsusega andmeid ei avalda ning pole ka avalikult selgitanud, millise metoodika alusel nad Vene sõjakaotusi kokku loevad.
Toimetaja: Karl Kivil, Valner Väino
Allikas: Ukrainska Pravda, BNS, Reuters