Ostuhuvi Lõuna-Eesti maamajade vastu on väiksem kui eelmistel aastatel
Lõuna-Eestis asuvate maamajade vastu on tänavu kevadel ostuhuvi märgatavalt väiksem võrreldes eelnevate aastatega. Kinnisvaraekspertide hinnangul on selle peamine põhjus keeruline majandusolukord.
Kui vaid mõni aasta tagasi räägiti maal asuvate majade ostubuumist, siis nüüd on olukord Lõuna-Eestis teistsugune. Maamajade ostupakkumisi on küll palju – näiteks ainuüksi Võrumaal on müügis üle 160 maamaja, kuid uue omaniku leiavad neist vähesed.
"See võib olla tingitud sellest, et lihtsalt pole eelmise aasta krahhist üle saadud – kõrged intressid, pangad ei andnud laenu," lausus Uus Maa Eleven maakler Christina Luhamets.
"Ja kõik see on tekitanud hirmu ja justkui ollakse ootuses, et hinnad hakkaksid langema. Tegelikkus on see, et hinnad seisavad paigal ja natuke nagu tundub, et hinnad võiksid ka langeda, sest et ostjaid ei ole, aga pakkumist on palju," lisas ta.
Ostjad kaaluvad enne põhjalikult, kas üleüldse soetada maamaja sellisesse piirkonda, mis asub kaugel tõmbekeskusest ja mida on vaja renoveerida ning mille hooldamise jaoks on vaja teha kulutusi nii talvel kui ka suvel.
"Enamasti need maamajad on võib-olla mitte nii heas seisukorras, vajavadki kõpitsemist. Mis viib tagasi finantseerimise poole juurde, kus raha kättesaadavus inimeste jaoks on veel natuke raske. Aga neil peab jääma ka mingi raha selleks, et renoveerimistöid teha," ütles Arco Vara vanemmaakler Joshua Viinalass.
"See oleks inimeste jaoks liialt luksus, et endale maale kinnisvara osta, kuna see nõuab suur investeeringut ja pangad ei anna täies ulatuses laenu, nii et omafinantseeringu osakaal on väga suur," märkis Luhamets.
Toimetaja: Marko Tooming