Venemaa laevastik alustas Balti meres õppusi, milles osaleb lisaks osa Põhjamere laevastikust ja õhuvägi. Interfaxi teatel on tegu plaaniliste õppustega ja ei märgita, kas need on seotud Venemaa ähvardusega hakata varilaevastikku Läänemerel kaitsma.

Julgeolekuekspert Karmo Tüür ütles, et lipuriigita laevade nimetamine varilaevastikuks on mõttetu, sest laevad on teada. Praeguse naftahinna juures pole nende turvamine õhust ja merelt otstarbekas.

"Hinnalagi naftal on juba niivõrd madal, et neid enam ei pea kasutama. Teoreetiliste konvoide väljasaatmine muudaks Venemaa nafta müügi mõttetuks, sest see sööks ära kogu kasumi," lausus Tüür.

Mereväe ülem kommodoor Ivo Värk ütles, et tankerite kaitseks saab rakendada ka muid meetmeid kui laevastik.

"Venemaa kõiki varilaevastiku laevu või meie vetes paiknevaid tankereid eskortida ei suuda. Selleks puudub neil võimekus ja vahendid, aga Venemaa võib kasutada ka laevakaitsemeeskondi," sõnas Värk.

Jõu näitamise seisukohalt on aga sõjalaevastiku kasutamine Läänemerel vägagi oluline. NATO jõu kasutamiseks siin valmisolekut seni ilmutanud pole. Missioon Läänemere Vahimees ehk Baltic Sentry ei ole selleks algatatud.

"Baltic Sentry operatsioon koondab Läänemere äärsete riikide erinevate merevägede info ja see pannakse ühte kohta kokku. Sealt see jagatakse vastavalt vajadusele laiali," lisas Värk.

"Sõjalispoliitiliselt võimaldab see Moskval väita, et NATO tees Läänemerest kui NATO sisemerest on piltlikult öeldes liialdatud," sõnas Tüür.

Mereõiguse spetsialist Alexander Lott ütles, et majandusvööndis on meresõiduvabadusega selgelt kooskõlas see, kui sõjalaev saadab kaubalaeva.

Lott toob näiteks Punasel Merel huthide rünnakute vastu käiva Euroopa Liidu operatsiooni ASPIDES. Oleks tervitatav, kui Vene sõjalaevad hoiaks ära ankrulohistamise mööda merepõhja, väljendas lootust mereõiguse spetsialist.