EKRE esimees Martin Helme küsis riigikogu infotunnis peaminister Kristen Michalilt (RE), kes andis möödunud nädalal loa sekkuda Vene varilaevastikku kuuluva tankeri teekonda.

Helme märkis, et laev enne Eesti vetesse jõudmist mitmete liitlasriikide majandusvööndid, kuid Eesti oli esimene, kes otsustas laeva teekonda sekkuda.

"Ükski neist riikidest, millel päriselt lahinguvõimeline merevägi ja päriselt lahinguvõimeline õhuvägi, ei sekkunud selle laeva teekonda. Aga Eesti otsustas sekkuda ja, nagu öeldud, läbi kukkunult. Mina tahan teada lihtsalt – ärme muudesse asjadesse siin mine –, kes vastutab? Kes andis korralduse? Kes kooskõlastas? Kes vastutab?" küsis Helme peaministrilt.

Peaminister Michal selgitas, et aprilli alguses võttis riigikogu vastu kaitseväe korralduse seaduse ja majandusvööndi seaduse muutmise seaduse, milles täpsustati kaitseväe ülesandeid ja vahetu sunni ja sõjalise jõu kasutamist.

"Kaitseväel ja politsei- ja piirivalveametil on mandaat, nagu mereväel, astuda samme Eesti mereala kaitseks, muu hulgas ka kriitilise taristu kaitseks," sõnas Michal ja lisas, et Eesti on tänaseks kontrollinud ligi 450 laeva ning et need kontrollid jätkuvad.

"Lisaks on see varilaevastik keskkonnaoht, nagu on ta ka reaalne oht taristule. Nii et kaitseväel ja politsei- ja piirivalveametil (PPA) on täielik õigus meie taristu kaitseks välja astuda ja oma mandaati teostada. Ja täpselt nii nad seda tegid," lausus Michal.

Helme kordas küsimust, et kes tekkinud olukorra eest vastutab.

"Korralduse annab kaitseväe peastaabi ülem [Vahur Karus] kaitseväe juhataja [Andrus Merilo] nimel ja tegevused olid kooskõlas teiste asjasse puutuvate riigiasutustega. Sellel on nii seadusandja mandaat kui valitsuse mandaat, nii et meie kaitseväge ja mereväge toetame, et oleks klaar," vastas Michal. "Täpselt sellesama laeva puhul oli täpselt nii, nagu merevägi seda plaanis, nii see ka läks. Kontrolliti ja eskorditi meie vetest välja."

Riigikogu liige Varro Vooglaid küsis samuti täpsustust, kes andis korralduse operatsioon ellu viia ning kas operatsioon oli valitsusega ehk peaministri või kaitseministriga kooskõlastatud ja nende poolt heaks kiidetud.

Korraldus andis kaitseväe peastaabi ülem ja kaitseväe juhataja nimel, kordas Michal.

"Kas te tõesti arvate, et Eesti riigis asjad on nii viletsalt korraldatud, et kui parajasti sise- või kaitseministrit kätte ei saa, jätab merevägi kaablid valveta, sest nad ei saanud parajasti ministrilt kätte? Kindlasti mitte. Eesti riigis on asjad korraldatud sellisel viisil, et iga operatsiooni ei peagi poliitikutega kooskõlastama," lisas Michal.

"Kui kuskil on oht taristule, neid laevu on vaja saata, eskortida – kas te tõesti kujutate ette, et me hakkame seda... iga kord küsitakse kaitseministri käest: "Kallis kaitseminister, kas sa oled saadaval? Me nüüd hakkame seda laeva sellest taristuobjektist eemale eskortima." See oleks ju nonsenss. Ma ei saa aru, miks te üritate sellist muljet luua," ütles Michal.

Peaminister lisas, et PPA-l oli valmisolek parduda ning kui laev oleks tulnud Eesti vetesse, oleks seda ka tehtud. "Dokumendikontrolli eesmärgil laevale jõuga pardumine ei ole proportsionaalne. Sellest anti ka info meile juba enne, kui see laev siia jõudis. Tankeril olid olemas ka mõlemad ankrud. Ankrud olid välja laskmata, nii et selle alusel needsamad hinnangud anti, mida täpselt selle laevaga tehakse," ütles Michal. 

Rene Kokk (EKRE) märkis, et endine mereväe ülem [Jüri Saska] on intervjuus öelnud, et selliseid otsuseid võetakse vastu kõige kõrgemal poliitilisel tasandil ning et kas peaministri varasemast vastusest järeldub, et kui oli vaja otsus vastu võtta, kas minna laeva kontrollima, ei olnud ministrid kättesaadavad. Samuti küsis Kokk, et kas vastab tõele info, et laev oli teadlik, et kontrollimisaktsioon on tulekul.

"Kas venelased oskavad ette oodata või varilaevastik oskab ette oodata, et me kontrollime neid laevu, me saadame neid laevu, me küsime dokumente? No kuulge, kui seda on tehtud juba 450 korral, kuidas see üllatus saab olla? Eesti riik on siinkandis ja selle mere ääres ilmselt kõige tublim varilaevastiku kontrollija," vastas Michal.

Michal rõhutas, et tema varasemast vastusest ei või järeldada, et kui kaitseministrit või siseministrit ei saada kätte, siis taristu jääb kaitseta. "Mõte on väga lihtne: käsuahel, kuidas asjad toimivad, on paigas. Kuidas sellised asjad käivad, on seadustes ja erinevate otsustega paika pandud ammu juba. See tähendab seda, et poliitikud ei pea otsustama, et ühte 450 laevast seal tuleb kontrollida dokumente," ütles ta.

Vladimir Arhipov (Keskerakond) küsis ka kaitseminister Hanno Pevkurilt (RE), mis seaduslik alus laeva kinnipidamiseks oli.

"Konkreetselt selle juhtumi puhul tuleneb õigus ka rahvusvahelisest õigusest ehk siis juba mainitud ÜRO mereõiguse konventsioonist UNCLOS," vastas Pevkur. "Seal on artikkel 110, kus räägitakse õigusest kontrollida juhul, kui on kahtlus, et puudub lipuriik ehk puudub siis riik, kes on võtnud selle laeva oma registrisse. Selle laeva puhul lipuriik puudus. Sellest tulenevalt oli mereväel igati õigustatud ülesanne ja isegi ka kohustus neid olusid kontrollida. Ja samamoodi lisaülesanne mereväel oli tagada ka Eesti kriitilise taristu turvaline turvalisus."

Pevkur rõhutas, et Eesti merevägi tegi oma tavapärast tööd. "See, kes mustrist välja astus, oli Venemaa, sidudes oma sõjalise kohaloleku selgelt varilaevastikuga. Seda kunagi varem pole tehtud. Meie tegime oma tööd ja kindlasti teeme seda tööd ka tulevikus, kui on oht Eesti kriitilisele taristule või kui on vaja lähtuda mere turvalisusest ja meresõiduohutusest," ütles ta.