Laupäeval avalikustatud koalitsioonileppe punktis 200 lubas valitsusliit, et kultuuritöötajate, laulu- ja tantsupeoliikumise, kollektiivijuhtide ja treeneritele makstavate asutuste palgafondid kasvavad ning palgafondi suurendatakse ka riigi sihtasutustes ja avalik-õiguslikes asutustes.

Purga ütles ERR-ile, et kultuuritöötajate, treenerite ning laulu- ja tantsupeo kollektiivide juhtide palgatõus on tema prioriteet.

Kelle palka tõsta, otsustavad asutuste juhid, märkis minister.

"Väärtustatud inimesed on tugeva kultuuri ja spordi vundament. Palgafondi suurendamine annab asutuse juhtidele võimaluse enda nägemuse järgi vääriliselt tasustada just neid, kes seda kõige rohkem vajavad," ütles Purga.

Seda, kui suur palgatõus saab olema, arutab valitsus Purga sõnul sügisel, mil toimuvad riigieelarve läbirääkimised.

Samuti kirjutatakse koalitsioonileppes, et valitsusliit peab oluliseks kultuurivaldkondades tegutsevaid vabakutselisi professionaale ning uuendab loovisikute ja loomeliitude seadust.

"Loometöö on töö nagu iga teine ja vabakutseliste loovisikute rolli parandamine on olnud viimastel aastatel läbivalt üks kultuuriministeeriumi olulistest tegevustest. Koos valdkonnaga on otsitud lahendusi nii loometöö õiglaseks tasustamiseks, võimalusi sotsiaalsete garantiide saamiseks kui ka vabakutselisena toimetulemiseks," selgitas Purga.

Minister meenutas, et ühe sammuna on juba uuendatud Eesti kultuurkapitali seadust.

"See on tänaseks andnud juba ligi sajale loojale sotsiaalsed garantiid ning eelmisel aastal esitasime riigikogu kultuurikomisjonile palve laiapõhjalise poliitilise arutelu algatamiseks, et kokku leppida loovisikute süsteemi poliitikavalikutes," ütles Purga.

"Ma usun, et riigile on olulised ka vabakutselised, kellel on tähtis roll meie kultuuri hoidmisel. Seepärast peab arutelu olema parlamentaarne ja erakondadeülene, et täpsustada loovisikute staatust ühiskonnas," lisas minister.

Samuti märgib valitsuslepe, et sõltumatu, tugeva ja kaasaegse avalik-õigusliku ringhäälingu hoidmiseks ja kaasajastamiseks uuendab valitsusliit Eesti Rahvusringhäälingu seadust.

Purga nentis, et Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmisega on juba algust tehtud ja sellega jätkatakse.

"Oleme kokku leppinud mitmed olulised muudatused – muu hulgas on kavas täpsustada ERR-i nõukogu moodustamise põhimõtteid, ajakohastada töölepingute korraldust ning luua võimalused uute meediateenuste testimiseks," sõnas kultuuriminister.

Purga lisas, et töös on ka ERR-i rahastamise ajakohastamine, et see tagaks tulevikus ERR-i jätkusuutliku toimimise ning vastaks Euroopa meediavabaduse määruse nõuetele.

Reformierakond ja Eesti 200 sõlmisid 24. märtsil 2025. aastal Toompea lossi valges saalis koalitsioonileppe ehk valitsusliidu programmi aastateks 2025–2027. Leppele kirjutasid alla riigikogu liikmed mõlemast erakonnast. Koalitsioonilepe koosneb erakondade sõlmitud aluslepingust ja volikogude heaks kiidetud valdkondade plaanidest.