Külli Taro kirjutas väga hästi, et keerulistele probleemidele pakutavad lihtsad lahendused kipuvad sageli jääma pealiskaudseks. Asutuste liitmise aruteludes jääb tihti puudu selgest vastusest küsimusele: mida see kliendi või riigi jaoks paremaks teeb?

Meediast on mitmel puhul läbi käinud seegi, et miks mitte kõik "rahajagajad" riigis kokku panna, kuna kõik ju tegelevad otsekui sama asja, raha jagamisega. Või hoopis, miks mitte liita järelevalveasutus ja sama valdkonna toetuste jagaja, sest kõik ju seisavad kontrollis n-ö sama lehma ümber. Samal ajal jääb tähelepanuta see, et neil asutustel on oma tööpõld, mille eest nad peavad hoolt kandma, ning neis töötavad oma spetsiifilist valdkonda hästi tundvad eksperdid.

Pakun välja, et liitmistehte asemel on majanduslikult mõttekas jääda hoopis lahutamise ja hästi kaalutletud jagamise juurde. Selgitan lähemalt.

Rakendusasutus pole järelevalveasutus

Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet (PRIA) on hea näide sellest, kuidas riigis on valdkondlik kompetents jagatud. Pealtnäha võib tunduda, et PRIA on tüüpiline järelevalveasutus, mis käib kohapeal kontrolle tegemas ja nõuab andmeid. Kliendile järjekordne tülikas riiklik kontroll ja pole vahet kas seda teeb PRIA, põllumajandus- ja toiduamet (PTA) või keegi kolmas.

Tegelikkuses on PRIA roll hoopis teine. Oleme Eesti maaelu toetav makseagentuur, kelle peamine ülesanne on hallata ning suunata Euroopa Liidu ja Eesti riigi toetusi regionaal- ja põllumajandussektoris, aga ka kalanduses ja metsanduses. Nii enne toetuse maksmist kui ka järelevalve perioodi jooksul tehtavate PRIA kontrollide eesmärk on hinnata, kas toetus on läinud õigesse kohta ja seda kasutatakse eesmärgipäraselt.

Tänu toetustega seotud andmetele ja selle valdkonnaga tegelemiseks vajalike ekspertteadmiste edendamisele on PRIA-st kasvanud kompetentsikeskus Eesti regionaal- ja põllumajandusvaldkonnas, maaelu arendamisel ja edendamisel. Teame, millised on põlluharijate, maaettevõtjate, maal elu alustavate noorte, aga ka teiste maaelu valdkonna esindajate vajadused ning suudame pakkuda neile lisandväärtust mitte ainult toetuste, vaid ka väärtuslike andmete ja andmeanalüüside toel.

Kompetentsi, mitte asutuste koondamine

Selline valdkonnapõhine loogika saab kehtida ka teiste n-ö rahajagajate puhul. Meil on Eestis olemas kompetents innovatsiooni ja ettevõtluse valdkonnas ettevõtluse ja innovatsiooni sihtasutuse (EISA) näol ning riigi tugiteenuste keskus (RTK) võiks hea seista eeskätt ühtekuuluvuse, siseturvalisuse, keskkonna, hariduse ja sotsiaalvaldkonna fondide raha paigutamise eest.

Rakendusüksuste töö on praegu rohkem killustatud, juhtimisahelad on keerulisemad ning dubleerimist võib esineda nii funktsioonides kui ka halduskuludes. Ühe võimalusena saame riigis kaaluda süsteemi ümberkorraldamist (vastutus)valdkonnapõhiseks. Selline lähenemine toetaks paremini strateegilist juhtimist, suurendaks haldusvõimekust ning looks selgema ja läbipaistvama toetusmehhanismi, kuna iga asutus saab toimetada valdkonnas, mida tunneb läbi ja lõhki. Seal peitub suurem potentsiaal efektiivsuse kasvuks.

Asutuste liitmine liitmise nimel võib kaasa tuua mammutasutused, kus erinevad funktsioonid ja ülesanded on koondatud küll ühe katuse alla, aga ükski funktsioon ei pruugi saada piisavalt tähelepanu ja ressursse. Öeldakse, et masin, mis on mõeldud kõige tegemiseks, ei täida tõenäoliselt ühtegi funktsiooni hästi, ja sama kehtib ka asutuste puhul.

Palju mõistlikum lähenemine on keskenduda asutuste tugevustele ja seda võimendada ehk niinimetatud kompetentsikeskuste loogika kasutamine. Asutusel peab olema oma selge roll ja spetsialiteet, mille osas just tema riigis kõige paremat kompetentsi hoiab.

Vajame tihedamat koostööd

Eesti riik on väike. Just seetõttu peame oskama olemasolevaid funktsioone targalt jaotada ning väärtustama asutuste spetsialiseerumist ja koostööd. Dubleerimine on luksus, mida me ei saa endale lubada. Selle asemel, et riigina pakkuda sama tulemit läbi erinevate asutuste ja lõputute protsesside ning seeläbi riigi siseselt konkureerida samadele tippspetsialistidele tööturul või arendada paljudes asutuses nišiekspertiisi, paneme fookuse selle tugevdamisele, mis juba töötab, ja teeme seda koostöös.

Näiteks PRIA ei tee juba praegu paljusid kontrolle ise, need on halduslepingute alusel usaldatud teistele kompetentsikeskustele, nagu PTA, keskkonnaamet, keskkonnainvesteeringute keskus ja maa- ja ruumiamet. See tähendab, et asutused ei dubleeri, vaid jagavad vastutust ja ressurssi, igaüks vastavalt oma tugevusele ja ekspertiisile. Iga asutus saab keskenduda oma põhiülesandele. Loomulikult on meil arenguruumi omavahelise koostöö peenhäälestamiseks, et nii PRIA kui ka teiste asutuste tööd sujuvamaks muuta või isegi uusi ülesandeid välja delegeerita.

Eespool kirjeldatu ilmestab, et efektiivsus ei sünni mitte liitmisest, vaid kaasaegsest koostööst. Kui üks asutus teeb järelevalvet või kogub andmeid, siis peab olema loomulik, et selle tulemused on vajaduspõhiselt kättesaadavad teistele, kellel on sellest oma töös kasu.

Sellest on räägitud aastakümneid, kuid pahatihti tuuakse põhjenduseks õiguslikud takistused, kus üks riigiasutus ei saa teisele näiteks ettevõtja esitatud andmeid kasutada anda. Kui lahendust takistab õigusküsimus, siis tulebki ümber mõtestada, millisele asutusele peab ettevõtja oma andmeid algupäraselt esitama, kust neid saaks teistele kasutamiseks edasi anda.

Olemasolevate andmete efektiivsem kasutamine ei tähenda kindlasti seda, et kõik asutused peaksid olema ühe katuse all, vaid andmete jagamine ja koostöö peavad olema tõhusamad, mida ka koalitsioonileping näib toetavat ehk eesmärgina seadvat. Meil on vaja turvalist ja seaduslikku andmete ristkasutust, mis säästab aega, vähendab halduskoormust ja tõstab kvaliteeti.

Kokkuvõtteks

• Me ei vaja üha suuremaid liitasutusi, vaid selgeid rolle ja paremat koostööd.
• Me ei vaja igal pool sama ekspertiisi, vaid targalt jaotatud spetsialiseerumist.
• Me ei vaja kontrollide kuhjamist, vaid andmepõhist juhtimist ja vastastikust usaldust.

Struktuursete ümberkorralduste planeerimisel peab olema ettevaatlik, sest nagu ütles ka PRIA peadirektor Margus Noormaa hiljutises arvamusloos: "pidevad ministeeriumite ümberkorraldused tekitavad segadust, suurendavad halduskoormust ning kahtlemata rikuvad ka riigiasutuste töörahu".

Kõik eeldused koostööks ja spetsialiseerumise tugevdamiseks on Eestis olemas. Küsimus pole enam tahtmises, tahe on olemas. PRIA on teinud ka sisemist arendustööd, et saaksime seda teed minna usaldusväärse, hooliva ja koostöise partnerina, kelle eesmärk on olla parim oma valdkonnas ning toetuda oma ekspertidest partneritele.