Valitsus kutsus 18 kuuks kokku ettevõtjatest koosneva n-ö efektiivsuse ja majanduskasvu nõukoja. Nõukogu hakkab tegutsema riigikantselei juures.

Nõukoja liikmed on: Viljar Arakas, Robert Kitt, Paavo Nõgene, Jüri Raidla, Anne Samlik, Taavi Kotka, Veiko Veskimäe, Raul Jeets, Raul Kirjanen, Kai Realo, Ain Hanschmidt ja Hando Sutter.

Peaminister Kristen Michal, riigisekretär Keit Kasemets ja ettevõtete esindajad tutvustasid enda plaani.

"Täna oleme sellise ajaloolise seltskonna sünni juures, kus peaministri ja riigikantselei juurde tulevad kokku ettevõtjad erinevatest valdkondades, erinevate oskuste ja kogemustega. Eesmärk on Eesti riiki efektiivsemaks muuta," rääkis Michal. "Eesti riigi reformimisest ja mõistlikumaks muutmisest on pikalt räägitud, nüüd see töö siis algab."

Nõukoja juht Viljar Arakas ütles, et koda ei hakka tegelema erasektori poole pealt riigi õpetamisega, kuidas riik peab ennast juhtima. "Ei tule ükski ettevõtja mootorsaega mõne riigi ameti uksele ega ütle, et me ei tea, mida te siin teete, aga me teame, et te peate seda teistmoodi tegema."

Arakas selgitas, et nõukoda hakkab tegelema ainult regulatsioonidega.

Riigikantselei juht Keit Kasemets rääkis, et tema hakkab olema nõukoja ettepanekute vahendaja peaministrile ja majanduskabinetile.

Nõukoja ettepanek on keskenduda neljale valdkonnale: planeeringud, aruandlus, avaliku sektori järelevalve ning üleliigsed nõuded ja regulatsioonid.

Ettevõtjate hinnangul tuleb kogu planeeringute protsess üle vaadata, sealhulgas selle raames vajalikud kooskõlastused ja load ning ka vajalikud mõjuhinnangud ja uuringud. See puudutab ennekõike energeetika tootmisvõimsusi, tööstusinvesteeringuid ja hoonete rajamist.

Samuti soovitavad ettevõtjad luua n-ö roheline koridor uuteks investeeringuteks vajalike planeeringute kiireks menetlemiseks.

Ettevõtjad soovitavad aruandluskohustuse aruannete kaupa läbi vaatamist ning kõige mittevajaliku tühistamist. Samuti tuleb nõukoja hinnangul muuta aruandlus maksimaalselt automaatseks ettevõtetele, kes selleks valmis on.

Peamised valdkonnad ja ametid, millega sel teemal tegeleda tuleb on nõukoja hinnangul: statistikaamet, keskkonnaamet, põllumajandus- ja toiduamet, terviseamet, maksu- ja tolliamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, rahandusministeerium (kestlikkuse aruandlus, taksonoomia) ja finantsinspektsioon.

Avaliku sektori järelevalve kohapealt soovitab nõukoda üle vaadata kõik koormavad nõuded ning vähendada radikaalselt kohapeal toimuvaid kontrolle.

Iga asutuse eraldiseisva kontrollfunktsiooni asemel tuleb ettevõtjate sõnul luua ühisjärelvalve.

Peamised valdkonnad ja ametid, millega ettevõtjate hinnangul tuleb selles valdkonnas tegeleda on: keskkonnaamet, põllumajandus- ja toiduamet, terviseamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, PRIA ja EL-i rajade kasutamine (kõik rakendusasutused).

Üleliigsete nõuete ja regulatsioonide kohapealt soovitab nõukoda üle vaadata ja tühistada kõige koormavamad nõuded, sest lisaks aruandlusele ja järelevalvele on suur hulk õigusakte, mis toovad ettevõtetele kaasa erinevaid nõudeid ja juhiseid.

Suur halduskoormus tekib nõukoja sõnul valdkondades, mis eeldavad tegevusluba või registreeringut,

Peamised valdkonnad ja ametid, millega ettevõtjate hinnangul tuleb antud teemal tegeleda on: keskkonnaamet, põllumajandus- ja toiduamet, terviseamet, tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet ja päästeamet.