Nädalavahetusel Pärnumaa jõgedest leitud leitud hukkunud särgede suremise põhjus on maaülikooli kalateadlase hinnangul karpkalade seas levinud viirus kevadvireemia. Sama viirus oli teadlase hinnangul suure tõenäosusega ka viimase kuu jooksul Pärnu rannikualalt leitud hõbekokrede hukkumise põhjus. Haigusele ravi ei ole ja vee soojenedes viiruse levik katkeb. Inimesele haigus ohtlik ei ole. Haiguskahtluse kinnitamiseks või ümber lükkamiseks võtab põllumajandus- ja toiduamet haiguskahtlastelt kaladelt proovid laboriuuringuteks.

"Kui ma eile lahkasin ka keskkonnaameti poolt toodud kalu mulle, siis sümptomid näitavad, et tegu on ühe viirusega ja põhimõtteliselt on see karpkala kevadvireemia. Praegu on sümptomaatiline nii-öelda diagnoos tehtud ja ja seal on väga spetsiifilistes kohtades, on verevalumid tekivad ja siis näiteks lõpuslamellide lagunemist me näeme ta levib siis kalade kaudu ja saab veel seda öelda, et tegelikult see külm kevad soosib selle viiruse levikut," sõnas maaülikooli hüdrobioloogia kaasprofessor Arvo Tuvikene.

Tuvikene lisas, et olendite organismi nõrgestas ka asjaolu, et kalad olid kudemata või oma kudemist edasi lükanud.

"See võiks ka üks põhjus olla, et nüüd see kiire temperatuuri langus nõrgestab neid, nii et viirus on hakanud vohama ja ta on küllalt nakkav viirus. Tuleb oodata, et ilm läheb soojemaks. Sellele viirusele tegelikult tänapäeval ravi ei ole, aga kui on üle 17 kraadi juba, siis kalade surevus kaob ära Meil esineb seda siin väga harva ja me polegi sellega väga palju kokku puutunud, aga kui liikuda kuhugi Kaspia mere kanti, siis seal on see sagedasem," lisas Tuvikene.