Arutelude keskmes on küsimus, kuidas sünnivad ja jõuavad poliitikasse suured teadmispõhised ideed ajal, kui maailm on kriisis ja kiires muutumises. Konverentsi esimene pool keskendub uute ideede, nende arendajate ja kandjate tulekule poliitikasse 1980. aastate teisel poolel. Paljude alade, nagu sotsioloogia, majandusteaduse, juhtimisteooria, ja õigusteaduse esindajad läksid sel perioodil "põllule", hakkasid kaasa lööma tulevikku suunatud poliitikategemises. Konverentsi teine pool keskendub valitsemismudelitele süsteemsetes kriisides, tuues välja Eesti taasvabanemise valitsuse kogemuse ning analüüsib seda tänapäeva globaalsete kriiside kontekstis. Konverentsi korraldavad Edgar Savisaare perekond ning taasvabanemise valitsuse liikmed.

Kuidas juhtus nii, et te korraldate Tallinnas konverentsi "Globaalsed muutused ja tulevikustsenaariumid: 1987–1992 ja 35 aastat hiljem"?

Sel laupäeval, 31. mail on Edgar Savisaare 75. sünniaastapäev. Kui me hakkasime mõtlema, kuidas kõige parem oleks seda päeva meeles pidada, siis sündiski see konverentsi idee, et kuidas mäletada Edgar Savisaare pärandit,
aga teiselt poolt, kuidas luua side ka tänapäeva probleemide ja tänapäeva aktuaalse temaatikaga.

Sündis idee teha konverents, kus me ühelt poolt räägime 1980. aastate teisest poolest, sellest, kuidas teadlased tulid poliitikasse, tõid poliitikasse teaduspõhiseid ideid ja kogu seda tuleviku-uuringute teemat. Ja teiseks teemaks taasvabanemise valitsuse ja kriisiaegsete otsuste tegemise teema.

Teine motivatsioon on siis see, et sel aastal saab ka
35 aastat Eesti taasvabanemise valitsuse moodustamisest. Oli oluline tuua need kaks teemat kokku ja selle valitsuse liikmed on meiega koos seda üritust
ka korraldanud. Tahaksimegi väga tänada neid kaasamõtlemise ja toetamise eest.

Miks see just sellise konverentsi vormis peaks olema ja miks see teie jaoks oluline on?

Hästi oluline selle protsessi juures, kui me seda alustasime, on see, kui paljusid inimesi on see kõnetanud. Sellepärast meil on väga hea meel ühelt poolt, et meil on õnnestunud sinna kohale kutsuda just selle ajaperioodi nii ühiskonnategelased, poliitikud, teadlased ja loodetavasti näeme me ka tänapäeva aktiivseid ühiskonnategelasi.

Võib-olla seda kaheksakümnendate lõpuperioodi Eestis on vähem kajastatud ja teatakse vähem. Me loodame, et sellest rääkimisega anname olulise panuse.

Kuidas te näete, et toonast mentaliteeti või selle aja õppetunde tänapäevases Eesti poliitikas saaks rakendada?

Ma arvan, et see on teema, millest konverentsil räägitaksegi. Me oleme kutsunud sinna nii tolleaegsed teadlased, kellest osa tegeles peamiselt teadusliku poolega ja osa ka tuli ja jäi poliitikasse sel ajal. Ja teiselt poolt oleme kutsunud tänase põlvkonna sotsiaalteadlasi, et just arutleda selle üle, kuidas saab tänapäeval sellest ajaloolisest kogemusest õppida.

Kuidas te kirjeldaksite tänapäeva Eesti poliitikat?

Ma ise ei ela Eestis ja Eesti poliitikat niimoodi iga päev ei jälgi. Ma jätaksin selle küsimuse tänapäeva Eesti poliitikavaatlejatele.

Aga side Eestiga teil on olemas ja ilmselt soovite, et Eestil läheks hästi. Mis oli ikkagi see toonases poliitikas, mis tänapäeva Eesti poliitikas on puudu?

Ma ei läheneks sellele nii, et mis on praegusest poliitikast puudu. Aga ma arvan, et see, mis on ühine tollele ajale ja tänapäevale, on selline ettearvamatuse tunne. Neid muutusi on nii palju. Teadmatuse tunne, mis paljudel inimestel on tänu sellele, mis maailmas ja globaalselt toimub. See oli see link, mida me tahtsime selle kahe perioodi vahele tuua.

Ma arvan, et millest hakatakse rääkima ja millesse minnakse rohkem süvitsi, on just see, milliseid mudeleid siis välja toodi, kuidas teadlased selles poliitikas osalesid, kuidas sündisid nende initsiatiivid. Tänapäeval on ka see tuleviku-uuringute ja tulevikuseire teema väga oluline – kuidas see siis sel ajal toodi Eesti poliitikasse.

Te ütlesite, et te Eesti poliitikat väga ei jälgi. Kas see tähendab siis seda, et Eesti poliitika ei lähe teile eriti korda või te ei huvitu nendest teemadest?

Ei, see ei tähenda seda. Ma olen nüüd seda üritust, mis on ka Eesti poliitika
ajalooga väga lähedalt seotud, juba jaanuarikuust korraldanud. Aga hetkel on just olnud selline rohkem ajaloole tagasi vaatav perspektiiv. Ja reedel on meil ka siis praegused riigiteadlased seal, kes toovad just tänapäeva
perspektiivi sisse.

Paljudel inimestel tekib kindlasti küsimus seoses sellega, et te praegu seda konverentsi korraldate või kasvõi ka seetõttu, et annate seda intervjuud siin, kas teil on endalgi plaan võib-olla Eesti poliitikasse tulla?

Ei. Hetkel mul neid plaane ei ole. Seda üritust ikkagi korraldame Edgar Savisaare sünniaastapäeva puhul ja et neid neid olulisi olulisi teemasid veel arutada.

Varem on Edgar Savisaare perekonna puhul olnud juttu tema arhiivi annetamisest riigiarhiivile või selle kuidagi Eesti avalikkusele kättesaadavaks tegemisest. Mis sellest mõttest vahepeal saanud on?

Jah. See mõte on endiselt, et anda see üle rahvusarhiivile. Selle mõttega me sel suvel just tegeleme edasi, kui mul on endal ka aega rohkem Eestis olla ja sellega tegeleda.

Kas teil on endal mingi põhjalikum ülevaade sellest arhiivist, et mida sealt leiab huvitavat Eesti avalikkuse jaoks ja mis võib olla suure väärtusega?

Peab ütlema, et kahjuks ei ole. Sellepärast on ka põhjus, et see anda üle just rahvusarhiivile ka korrastamiseks.

Aga seda te enam-vähem teate, et millest arhiiv peamiselt koosneb ja kui mahukas see on?

Seda on ka hetkel raske hinnata.

Te töötate ise politoloogina?

Ma ise olen töötanud aastaid Euroopa Liidu delegatsioonides Aasias ja Aafrikas, aga hetkel ma olen Euroopa Ülikooli Instituudi juures Firenzes.

Praegu te Eestisse kolimise plaane ei mõlguta?

Hetkel mitte.

Aga kunagi tulevikus ei välista seda?

Absoluutselt ei välista.

Mis tuleb teile meelde seoses oma isa Edgar Savisaare olekuga, kui ta oli riigijuht, erakonnajuht, tegi suuri asju. Teda on nimetatud väga suure töövõimega väsimatuks poliitikuks. Mis teile kui lähedasele kõrvaltvaatajale temast meenub?

Kui ta oli riigijuht, siis ma olin veel päris noor. Aga neid kahte asja kindlasti mäletan. Võib-olla ma tooksin just selle konverentsiga veel ühe sideme sisse. Kui ma ise hakkasin selle teema peale mõtlema, siis üks põhjus, miks ma selle peale tulin, oli, et kuna ma ise olen elanud ja töötanud viimased 10 aastat riikides, nagu Somaalia, Keenia, Pakistan, Sri Lanka, siis isal olid alati väga-väga suured teadmised nendest riikidest, kus ma parajasti olin. Nende riikide ajaloost, nende riikide poliitikast. Ja see oli väga seotud tema 1980. aastate alguse teadustöö ja huviga globaalprobleemide ja globaalse temaatika kohta. Ma arvan, et see on tegelikult üks teema, mida on vähe kajastatud ja vähe teatakse. See oli ka üks minu motivatsioon, et seda seda rohkem edasi anda.