Lääneriikide juhid on hakanud muret Gaza sektoris toimuva osas väljendama häälekamalt kui varem. Saksamaa kantsler Friedrich Merz ütles esmaspäeval, et tsiviilelanikkonnale niiviisi kahju tegemine ei ole enam õigustatav Hamasi terrorismi vastu võitlemisega.

Prantsusmaa utsitab Politico teatel aga Ühendkuningriiki, Hollandit ja Belgiat, et need kõik koos tunnustaks Palestiinat iseseisva riigina.

Sarnane debatt on käimas ka Soomes. Soome president Alexander Stubb lausus eelmisel nädalal, et Palestiina tunnustamine iseseisvana on vaid aja küsimus ning kui suurriigid Palestiinat tunnustavad, oleks Soomele hea olla õigel pool ajalugu.

Eesti välisminister Margus Tsahkna ütles ERR-ile, et Eestis siiski mingit sarnast arutelu ei ole.

"Täna räägime me sellest, kuidas tagada seal Gazas üldse elementaarset humanitaarabi. Me oleme väga kaugel sellest, et tekiks kahe riigi lahendus. Eestis ei ole mingit arutelu, ega ka survet teiste riikide poolt, et hakkaksime Palestiinat riigina tunnustama," lausus välisminister.

Kuigi Eesti ei tunnusta Palestiinat iseseisvana, ärgitati aasta tagasi ühes 142 ÜRO liikmesriigiga julgeolekunõukogu, et see pakuks Palestiinale ÜRO täisliikme staatust.

Välisministeeriumis Lähis-Idaga tegeleva osakonna juht Kristi Karelsohn ütles, et kuna organisatsioonis on lihtsalt nii palju Palestiinaga seotud arutelusid, siis oleks hea, kui ka palestiinlased ise nii-öelda laua taga oleks.

Iisrael on tõkestanud alates märtsist humanitaarabi ehk toidu, joogivee ja ravimite jõudmist Gaza sektorisse, peljates, et see jõuab Hamasi terroristideni.

Kuigi Iisrael on seda blokaadi nüüd leevendanud, märkis ÜRO Lähis-Ida saadik siiski, et see leevendus on justkui ühe päästepaadi pakkumine pärast laeva uppumist, sest Gazas ähvardab näljahäda ju kõiki.

ERR kajastas kolmapäeval näiteks, kuidas ÜRO maailma toiduprogrammi teatel on Gaza keskosas asuvasse toiduainete lattu sisse murdnud näljaste inimeste hordid. Kokku on Iisraeli õhu- ja maasõjas hukkunud Hamasi kontrollitava Gaza tervishoiuministeeriumi teatel üle 54 000 palestiinlase.

Kristi Karelsohn ütles, et rahvusvaheline surve Iisraelile on siiski kandnud ka natuke vilja.

"See sama otsuski, mis eelmisel nädalal Iisraeli valitsus tegi, et ta lõpetab selle täieliku blokaadi ära – selliseid väikseid samme on tulnud," märkis ta.

Karelsohni hinnangul on rahvusvaheline surve Iisraelile olnud praegu piisav, märkides, et nii mitmedki lääne riigijuhid on teinud Iisraeli suhtes tugevaid avaldusi.

Välisminister Tsahkna ütles aga, et humanitaarabi, mida Iisrael Gaza sektorisse sisse laseb, on endiselt ebapiisav.

"Need mahud on piisavalt väikesed, need humanitaarabi kätte toimetamise tingimused on mittepiisavad, inimesed peaksid väga rasketes oludes läbima kümneid ja kümneid kilomeetreid – seal on väga palju asju, mida tegelikult saab teha veel paremini. Mitte ainult Euroopa Liit, vaid laiemalt, see surve on Iisraeli peal. Kõik saavad ju aru, et 21. sajandil ei saa inimesed surra nälga ja janusse," ütles ta.

Euroopa Liit vaatab üle kaubandus- ja koostöölepet Iisraeliga

Euroopa välisteenistus eesotsas Kaja Kallasega on algatanud Hollandi soovil põhjaliku protsessi, et hinnata, kas Iisrael on oma tegevusega Gaza sektoris rikkunud Euroopa Liiduga sõlmitud laiaulatuslikku kaubandus- ja koostöölepet ehk assotsiatsioonilepingut. Seal on nimelt klausel, mis sätestab, et Iisraeli ja Euroopa Liidu suhted põhinevad inimõigustel.

"Kui me näeme seda analüüsi, mis Euroopa Liidu välisteenistusest tuleb, siis me saame anda hinnangu, mida me sellest arvame," ütles Karelsohn.

Kui piisavalt palju Euroopa Liidu liikmesriike ehk niinimetatud kvalifitseeritud häälteenamus sellega nõus oleks, oleks võimalik peatada mingeid osiseid sellest lepingust.

Näiteks oleks võimalik peatada Iisraeli osalus Horisondi teadusrahastuse programmis. 2021-2024 said Israeli teadlased ja ettevõtted sealt üle 1,1 miljardi euro ulatuses teadusgrante.

Eesti oli üks 17 Euroopa Liidu liikmesriigist, kes toetas selle kaubandus- ja koostööleppe ülevaatamise plaani. Euronews kirjutas, kuidas näiteks Saksamaa, Itaalia ja Leedu olid olnud sellele mõttele aga vastu.

Tsahkna sõnas, et kogu koostööleppe ülevaatamise protsess on võimalus avaldada Iisraelile survet.

Humanitaarolukorra Gaza sektoris kavatseb Tsahkna tõstatada ka juunis toimuval Iisraeli visiidil, kus ta plaanib muuhulgas kohtuda ka Iisraeli välisministriga.

"Meie suhted Iisraeliga on olnud ajalooliselt väga tugevad ja head. Me soovime ka niiviisi usaldusväärse partneri ja sõbrana, isegi võiks öelda, pöörata väga konkreetselt ja otsekoheselt tähelepanu ka nendele asjadele, milles me oleme eri meelt," rääkis välisminister.

Eesti tunneb endiselt huvi iisraellaste õhutõrjesüsteemi vastu

ERR kirjutas apriilis, kuidas Eesti on võtnud nõuks arendada välja kaitse ballistiliste rakettide vastu, mis tõenäoliselt tähendab enam kui miljardi euro suurust investeeringut.

Kõige tõenäolisemalt kaalutakse USA ja Prantsuse-Itaalia õhutõrjesüsteemi kõrval veel ka juutide Taaveti Lingu, mis sai oma esimesed tuleristsed just Israeli-Hamasi sõjas. Ka Soome jõudis 2023. aasta sügisel lepinguni, et just Israeli toodanguga oma õhukaitset tugevdada.

Niisamuti kirjutas ERR märtsis, kuidas poole miljardi euro eest otsib Eesti endale midagi HIMARS-i kõrvale ning muuhulgas kaalutakse Iisraeli ettevõtte Elbit Systemsi tehases valmivat PULSi (Precise & Universal Launching System – täpne ja universaalne laskesüsteem).

Kaitseministeeriumi rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Peeter Kuimet ütles, et Euroopas on mitmesuguseid lähenemisi, kuid üldiselt hoitakse kaitsekoostöö ülejäänud välispoliitikast eraldi.

"On ka riike, kes on osana laiemast poliitilisest kontekstist piiranud muid kaitsekoostöö liike. Eesti nende hulka ei kuulu. Mina ka ei näe, et me peaksime hakkama neid kaht asja segama," rääkis ta.

Kuimet rääkis, et Israel on Eesti jaoks kaitsevaldkonnas suhteliselt oluline partner ning kaitseministeerium näeb, et see on nii ka tulevikus.

"Eesti on üsna selgelt läbi aastate tunnistanud Iisraeli kui selle piirkonna praktiliselt ainsat demokraatlikku riiki ja me tunnistame ka Iisraeli õigust enesekaitsele," rääkis ta.

Kaitseministeerium näeb, et Iisraelilt on nii mitmeski valdkonnas õppida

Kuimeti sõnul mängib Iisraeli kasuks kaitsehangetes see, et nad on, sarnaselt Lõuna-Koreale või Singapurile suurte kaitsekuludega ja ka suure kaitsetööstusega.

"Sarnaselt Eestile on neil ka suur reservarmee, mistõttu nad on võimelised kiiresti tootma hea hinna ja kvaliteedi suhtega, aga ka kiire tarneajaga relvi või relvasüsteeme. Need on tihtipeale ka nende poolt disainitud kasutamiseks just reservväelastele ehk ka Eesti hankijate peamisele klientuurile, kui nii võib öelda," selgitas Kuimet.

Viimase kümne aasta jooksul on selles osas toimunud hankeid enam kui 300 miljoni euro ulatuses, ütles Kuimet.

Relvahangete kõrval on kaitseministeeriumil veel mitmeid valdkondi, kus Iisraelilt õppida. Ta selgitas, et Eestil on selge huvi vahetada kogemusi selles osas, kuidas on Iisrael ehitanud üles oma riigikaitsesüsteemi olukorras, kus sarnaselt Eestile, ollakse väga keerulises geostrateegilises olukorras paiknev väikeriik.

Kuimet rääkis, et Eestil on huvi õppida ja võrrelda, kuidas on Iisrael korraldanud laiapindset riigikaitset, riiklikku kriisivalmidust, aga ka seda, kuidas seal on üles ehitatud teatud aja- ja reservteenistuse aspektid või mobilisatsioonisüsteem.

"Sõjaväemeditsiin on veel üks teema, kus Iisrael on suhteliselt eesrindlik ja huvitav riik," jätkas ta. Ning lõpetuseks märkis ta ära kaitsetööstuse alase koostöö.

Siseminister tutvus Israelis elanikkonnakaitse praktikatega

Kui välisministeerium organiseerib välisministri visiiti Israeli juunikuusse, siis siseminister Igor Taro naasis Jeruusalemmast sel neljapäeval. Taro osales seal muuhulgas Iisraeli välisministeeriumi korraldatud rahvusvahelisel antisemitismi teemalisel konverentsil.

Siseministeeriumi pressiesindaja sõnul keskenduti konverentsil eeskätt hariduse rollile antisemitismi ennetamisel, kuid veelgi enam puudutati digiarenguga seotud probleeme.

"Uued tehnoloogilised lahendused nagu sotsiaalmeedia platvormid, tehisaru ning algoritmide kasutamine võimaldavad vihapropaganda sihitamist ning see kujutab kõige laiemas mõttes uut ning tõsist ohtu demokraatlikule ühiskonnale ning selle alusväärtustele. Sotsiaalmeedia keskkondades levitatav vaen, vandenõuteooriad ning viha leiavad üha sagedamini vägivaldse väljundi reaalses maailmas. Seda saab tõkestada üksnes riigi ning kodanike ühiste väärtuste ning koostöö kaudu," märkis pressiesindaja.

Siseministeerium märkis, et ministril oli ka tihe programm seoses elanikkonnakaitse ja piirikaitsega.

"Külastatakse piiriäärseid asulaid seoses varjendite ning sireenide kasutamise õppetundidega 07/10 rünnakuga seoses. Kohtutakse Iisraeli elanikkonnakaitse teenistusega (Home Front Command) ning tutvutakse elanikkonnakaitseks kasutatavate meetoditega nagu alarmteavitused erinevate ohtude korral riigis," teatas siseministeerium.