Eestile on varustuskindluse tagamiseks vaja 1000 megavatti juhitavaid võimsusi. Sellist reservi pidid kuni tuleva aastani tagama Eesti Energia põlevkivielektrijaamad, kuid uus koalitsioonilepe pikendab tunduvalt vanade jaamade eluiga.

"Need on ühed vanimad jaamad üldse, ma arvan, et isegi Euroopas. Aga neid saab pikendada. Kuna need töötavad suhteliselt vähe, on valmisolekus, siis neid saab hoida ikkagi pikalt üleval veel. See on mõistlik. Nii kaua, kui alternatiivid puuduvad, tuleb hoida põlevkiviplokid töös," lausus Enefit Poweri juhatuse esimees Raine Pajo.

Harva turule pääsevate põlevkivijaamade stardiootel hoidmine ja hooldamine maksab kuni 50 miljonit eurot aastas. Siiani on see raha tulnud Eesti Energia taskust. Sel aastal hakkab süsteemioperaator Elering hankima saartalituse reservi, mis aitab põlevkivijaamu töös hoida, kuid see kulu läheb juba elektritarbija arvele.

"Elektritarbijale tähendab see täiendavat kulu aastas umbes 40 miljonit eurot praeguste teadmiste järgi. See on jämedalt paar protsenti elektri lõpphinnast," ütles Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp.

Eleringi hinnangul võiks Eesti Energia põlevkivijaamad Eestile varustuskindlust tagada kuni 2035. aastani. Selle kümnendi lõpuks lubab Eleringi sagedusreservi hange Eestile kiiresti käivituvaid gaasijaamu ja akusalvesteid, kuid need suudavad parimal juhul korvata vaid poole põlevkivijaamade pakutavast reservist.

"Pärast 2035. aastat, selles vaates, tuleb luua täiendav võimsusmehhanism, et ka 2035 pluss oleksid piisavad juhitavad tootmisvõimsused olemas," märkis Sapp.   

Eesti Energia jaamadest võiks peale 2035. aastat tööd jätkata Balti elektrijaam, kui see täielikult biokütusele üle viiakse.