"Inimesi, kes esitavad Saksamaa territooriumil piirikontrolli ajal varjupaigataotluse, ei saa piirilt tagasi saata," seisis kohtu avalduses oma otsuse kohta. Otsus tehti vastusena kolme Somaalia varjupaigataotleja kaebusele, kes püüdsid mais Poolast Saksamaale tulla, kuid kelle Saksamaa politsei piirilt tagasi saatis. Kaks meest ja naine saadeti Saksamaa idapiiril asuvast Oderi-äärse Frankfurdi raudteejaamast tagasi Poola põhjendusega, et nad püüdsid siseneda turvalisest kolmandast riigist.

Kohtu esmaspäevane otsus on suureks väljakutseks Merzile, kes lubas enne oma konservatiivide valimisvõitu selle aasta alguses kehtestada tõhusa sisenemiskeelu dokumentideta migrantidele ja varjupaigataotlejatele alates oma esimesest ametipäevast. Merz andis selle lubaduse tõusva paremäärmusliku partei Alternatiiv Saksamaale (AfD) survel, mis kandideeris immigratsioonivastasel platvormil ja on praegu riigi tugevaim opositsioonipartei.

Vahetult pärast Merzi ametisseastumist mais teatas tema siseminister Alexander Dobrindt, et saadab Saksamaa piiridele kontrolli teostama mitu tuhat täiendavat politseinikku, nimetades seda selgeks signaaliks maailmale ja Euroopale, et Saksamaa poliitika on muutunud. Selline teade vihastas Saksamaa naabreid, eriti kritiseerisid Merzi valitsust Poola võimud inimeste ja kaupade liikumise takistamise eest Schengeni alal.

Pärast kohtu esmaspäevast otsust vaidlustas Dobrindt selle mõju ulatuse, leides, et see kohaldub ainult kolme somaallasest kaebuseesitaja suhtes.

"Me jääme tagasisaatmiste juurde. Näeme, et õiguslik alus on olemas ja seetõttu jätkame sellisel viisil, olenemata konkreetse juhtumi otsusest," ütles Saksa siseminister.

Kuigi otsuse siduv mõju piirdub kolme somaallasest kaebuseesitajaga, oleks valitsusel soovitatav seda otsust sarnaste juhtumite puhul kohaldada, ütles kohtu pressiesindaja väljaandele Politico. Kohtu otsus on lõplik ja seda ei saa edasi kaevata, ütles pressiesindaja.

Õiguseksperdid on öelnud, et Saksamaa valitsuse poliitika on vastuolus Euroopa õigusega – ja mõned väitsid ka, et uus poliitika on poliitiline teater. Nn Dublini määruse kohaselt on Euroopa riigid tavaliselt kohustatud varjupaigataotlejaid vastu võtma, et kontrollida, milline liikmesriik vastutab nende taotluse lahendamise eest. Berliini kohus kinnitas seda väidet esmaspäeval.

Dobrindt aga väidab, et Saksamaal on õigus peatada Euroopa seaduste kehtivus, lähtudes vajadusest kaitsta sisejulgeolekut ning säilitada seadust ja korda. Selline samm on tema sõnul vajalik selleks, et astuda vastu liigsetele nõudmistele, mida varjupaigataotlejad omavalitsustele esitavad.

Kohus otsustas aga, et valitsus ei suutnud piisavalt tõendada ohtu avalikule turvalisusele või korrale.

Saksamaale saabuvate varjupaigataotlejate arv vähenes eelmisel aastal ligikaudu 30 protsenti, kuigi ränne oli endiselt suur poliitiline probleem – 2024. aastal esitas Saksamaal asüülitaotluse 230 000 inimest.

AfD poliitikud kujutavad kohtuotsust tõenäoliselt tõendina selle kohta, et Merz ei suuda täita oma lubadusi migratsiooni maha suruda, tõdes Politico.

Merz: kohtuotsus ei muuda Saksamaa rändepoliitikat

Kantsler Friedrich Merz ütles teisipäeval, et kohtuotsus, mille kohaselt Saksa võimud tegutsesid ebaseaduslikult, kui saatsid välja kolm Somaalia varjupaigataotlejat, võib küll piirata tema valitsuse immigratsioonialast tegevust, kuid ei peata seda täielikult.

Kantsler rõhutas, et inimesi saadetakse Saksamaa piiril jätkuvalt tagasi.

"Kohtuotsus on siin võimalikku manööverdamisruumi veelgi kitsendanud," ütles Merz kohaliku omavalitsuse kongressil. "Kuid see on endiselt olemas. Me teame, et me saame inimesi ikkagi tagasi saata."

"Me teeme seda muidugi Euroopa õiguse raames. Teeme seda avaliku julgeoleku ja korra kaitsmiseks meie riigis ning linnade ja omavalitsuste koormuse leevendamiseks," lisas Merz.