Kuigi uusi kortermaju kerkib pealinna aina juurde, on oma kodu soetamine muutumas üha keerulisemaks, sest korterite hinnad kerkivad kiiremini kui inimeste sissetulekud. Kõige keerulisemas olukorras on noored pered või madalama sissetulekuga inimesed, kes omal ajal ei saanud korterit erastada.

"See tingib meil olukorra, et eriti noortel on järjest keerulisem endale eluaset leida, nad jäävad järjest pikemaks ajaks vanematega kokku elama. Ja kui nad ka leiavad endale turult üürikorteri, siis sealt edasi liikuda ja endale midagi osta, on muutunud ka järjest raskemaks," ütles Tartu Ülikooli linnageograafia kaasprofessor Anneli Kährik.

Kähriku sõnul on tekkinud linnaositi suured hinnakäärid, taskukohased korterid asuvad nõukaaegsetes magalarajoonides, kuid need ei vasta noorte perede vajadustele ning on sageli renoveerimata. Uued korterid on väga kallid, aga need on viimase kümne aasta jooksul muutunud märksa väiksemaks, mistõttu tuleb lastega peredel kolida Tallinnast kaugemale. Uuringu koostajate sõnul on oluline, et Tallinn hakkaks eluasemeturgu suunama.

"Taskukohaste elusasemete kättesaadavus ei ole ainult sotsiaalne probleem, et inimestel oleks kohti kus elada, aga tegelikult sellel on ka laiaulatuslikud poliitilised, majanduslikud mõjud, et linn oleks ka tulevikus elamisväärne, majanduslikult konkurentsivõimeline," rääkis Eesti Kunstiakadeemia külalisõppejõud Mattias Malk.

Malgu sõnul on linnal koostöös arendajatega olemas võimalused, kuidas soodustada taskukohaste eluasemete rajamist.

"Linn saab soodustada, anda soosivad tingimused arendajale, et arendada kortereid, mille hind kujuneb taskukohasemaks ja kui linn arendab linnamaal, aga arendajaga koostöös, siis on jällegi seaduse järgi ka võimalik kehtestada üüripiirmäärasid kui ka piiritleda seda, kuidas toimub eluasemete edasine müük," sõnas Malk.

Hetkel on linnal sellisteks arendusteks olemas krundid Lasnamäel, aga hiljem võib kõne alla tulla pealinnas asuvate riigimaade kasutamine. Tallinnas on juba aastaid olnud üha suurenevaks probleemiks sotsiaalse ebavõrdsuse süvenemine, mis võib viia teatud piirkondade getostumiseni.

"Ma ei taha praegu öelda, et Tallinnas oleks olukord võrreldav suurte Euroopa pealinnadega nagu Pariis või Stockholm, aga natukene muret peab siiski tundma mõne piirkonna kohta, mida ma praegu välja ei ütle. Ja mida me näeme, on praegu see, et need uued arendused Tallinnas ja ka Tallinna piiri taga tõmbavad kõige rohkem jõukamaid inimesi ja need jõukamad inimesed tulevad renoveerimata kortermajadest. Need majad, mis on Tallinnas renoveerimata paratamatult jäävad järjest vähem jõukamate inimeste elukohtadeks ja see probleem süveneb. Ja mida me näeme veel omakorda probleemina, et see kandub ikkagi põlvkondade üleselt vanematelt lastele," rääkis Tartu Ülikooli linna- ja rahvastikugeograafia professor Tiit Tammaru.

Tallinna eluasemepoliitika põhimõtted pannakse paika augusti lõpus. Kas need käiku lähevad, sõltub poliitilistest valikutest. Seni ei ole ükski Eesti omavalitsus eluasemeturgu sekkunud ja elamuarendus on toiminud vabaturu põhimõttel.