Pakosta sõnul kerkisid juba toona, kui tema oli soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik, esile probleemid, kus võrdõigusvolinik tegutses Euroopa Liidu direktiividest tulenevate võrdõigusküsimustega ja õiguskantsler laiemalt põhiseadusest tulenevate muredaga.

Põhimõtteliselt iga murega, millega inimene võiks pöörduda võrdõigusvoliniku poole, võiks ta pöörduda ka õiguskantsleri poole, märkis Pakosta.

Samas ei saa kõigi õiguskantsleri teemadega pöörduda võrdõigusvoliniku poole, mistõttu Pakosta sõnul tuli vahel inimesi ühest kohast teise solgutada.

"See jama ja segadus tuleks ära lõpetada ja asjad panna nii kokku, et inimeste jaoks läheksid asjad lihtsaks ja selgeks. Et kaitstuse tase läheks sinna, kus ta peab olema," rääkis Pakosta.

Tema hinnangul võiks kantseleid liita, misjärel inimestele jääks üks kontaktpunkt oma muredega tegelemiseks.

Siiski ütleb Pakosta, et seda võimaldavat võrdõiguslikkuse seaduse ja võrdse kohtlemise seaduse (SVVVS) ühendeelnõu ei ole veel valmis ega ka valitsusse jõudnud. "Me ei ole valitsuses otsustanud," ütles Pakosta.

Näitena tõi Pakosta, et Lätis on näiteks võrdõigusvoliniku ja õiguskantsleri institutsioon ühendatud. Soomes jällegi on suur hulk eraldi teemadega tegelevaid ombudsmane.