Riigikogu Keskerakonna, EKRE, Isamaa ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonid esitasid kolmapäeval umbusaldusavalduse justiits- ja digiminister Liisa-Ly Pakostale, heites ministrile ette, et tema vastutusalasse kuuluv riigiprokuratuur ei ole alustanud kriminaalmenetlust Pihlakodu suhtes. Samuti on opositsiooni hinnangul Pakosta vassinud seoses 600 Rootsi vangi Tartusse toomisega.

Pakosta sõnas, et neljapäeval aset leidnud umbusaldusavalduse arutelu ajal ei olnud tal mõtteski, et peaks oma ametikohalt tagasi astuma, kuna lükkas tunde ümber valeväiteid, mida talle ette heideti.

"Kahjuks pidin suurema osa vastamise ajast faktilisi valesid faktiliselt ümber lükkama," ütles Pakosta "Esimeses stuudios".

Ühe punktina toodi Pakosta umbusaldusavalduses välja, et justiitsminister pole seni suutnud pakkuda Pihlakodu juhtumile selgust ja lahendust.

"Minult kui ministrilt nõuti umbusaldusavalduses, et miks ma ei ole sekkunud prokuratuuri töösse. Meil on Eestis õigusriik ja sellest tuleb aru saada – see tähendab, et poliitikud ei lähe ja ei näita näpuga: "Nii, prokurör! Menetle seda ja seda mitte! Algata siin menetlus ja seal jäta rahule." Sellist asja õigusriigis ei tehta ning seadus keelab ministril prokuratuuri töösse niimoodi sekkuda," selgitas Pakosta.

Ühtlasi tõi ta välja, et Pihlakodu juhtum on kriminaalmenetlus, kuhu seadus otsesõnu keelab tal sekkuda.

"Ministril on õigus nõuda teenistuslikku järelevalvet riigi peaprokuröri suhtes. Nüüd nõuti minult aga sekkumist käimasolevasse kriminaalmenetlusse. Seda seadus otsesõnu keelab. Mulle avaldati umbusaldust, sest ma käitusin seaduskuulekalt. Küll aga sain riigikogus ette lugeda terve rea tegevusi, mida olen Pihlakoduga seoses ette võtnud ja mis loodetavasti viivad positiivsete tulemusteni," sõnas justiitsminister.

Keskerakonna fraktsiooni esimehe Lauri Laatsi sõnul on arusaamatu, miks riigiprokuratuur otsustas mitte algatada kriminaalmenetlust Pihlakodu suhtes hoolimata sotsiaalkindlustusameti järelevalveaktist ja tõenditest, mis näitasid hooldekodu puudulikku töökorraldust.

"Minister Pakosta juhtimisel on loodud süsteem, kus abitus seisus dementsusega naiste kallal saab korduvalt toime panna vägistamisi, ilma et keegi selle eest reaalselt vastutaks," ütles Laats kommentaaris ERR-ile, põhjendades umbusaldusavalduse algatamist.

Pakosta vastas, et ajal, mil Pihlakodus vägistamisjuhtumid aset leidsid, ei olnud tema veel justiitsminister ega loonud mingit süsteemi.

"Need juhtumid olid 2023. aastal ja nüüd selgus, et ka varemgi. Sel ajal mina küll mingit süsteemi ei loonud. Mis puudutab väidet, et keegi ei vastuta, siis kahtlustatav on kohtu ette viidud. Uute tõendite ilmnemisel tegeldakse nendega täie tõsidusega. Minu üleskutse kõigile on: kui te kuskil näete või teate, et on toime pandud kuritegu või kahtlustate seda, kui teil on kuvatõmmiseid või muid materjale, mis võiksid seda tõendada – palun viige need politsei kätte," ütles Pakosta.

Justiitsminister kordas, et iga vägistamine põhjustab tervisekahju ning selles ei ole mingit kahtlust.

"Mina ei vaata siin ainult hooldekodude vaatenurgast. Tegelikult on meil hooldekodude osas töögrupp loodud. 5. mail saatsin välja väljatöötamiskavatsuse, kuidas hooldekodu patsientide suhtes ennetavalt ja heidutavalt karistusseadustikku karmistada. Olen algatanud järelevalve riigi poolt palgatud advokaadi suhtes, kes pidi kannatanuid riigi raha eest aitama. Samuti tegelen ekspertgrupi tööga, et me ei räägiks ainult hooldekodust, vaid ka laiemalt," kinnitas Pakosta.

Teise umbusaldusavalduse põhjusena tõid opositsioonierakonnad välja Tartu vangla rendilepingu, mille alusel tuuakse 2026. aasta teisel poolel sinna Rootsi vange. Opositsiooni hinnangul on Pakosta sellega seadnud ohtu Eesti julgeoleku.

Justiitsminister lükkas ümber väite, nagu oleksid kõik opositsioonierakonnad rendilepingu vastu.

"2023. aasta 23. veebruaril andis ERR-is intervjuu Isamaa justiitsminister Lea Danilson-Järg, kes kirjeldas probleemi, et Tartu vangla on tühi ning Isamaa nimel ütles ta, et valitsus kavatseb selle vangla välisriikidele rendile anda. Kui vaadata ka SDE seisukohta – konsensuslikult valitsuses otsustasime seda, et me läheme selle vanglarendi peale. Alles jääb opositsioonist ainult EKRE," selgitas Pakosta.

Pakosta sõnul on tal siiralt kahju, et inimesi on ilmaasjata hirmutatud uskuma, et välisvangide Eestisse toomine on ohtlik.

"Mul on väga kahju, kui inimesi hirmutatakse, eriti kui seda tehakse ilmaasjata. Meil on Tartu linnas tühi 600-kohaline kinnine vanglahoone, mille ülalpidamine maksab maksumaksjatele 12 miljonit eurot aastas. Kui leidub poliitikuid, kes arvavad, et parem on see tühjalt hoida ja mitte luua Lõuna-Eestisse riigitöökohti, siis mina nii ei arva," ütles justiitsminister.

"Me oleme uurinud rahvusvahelist praktikat. Näiteks Holland rentis vanglakohti välja. Alguses oli sealgi vaidlusi. Kui vanglaleping lõppes ja Hollandi parlament seda arutas, kutsuti minister hoopis vastutama selle eest, et miks ta nii hea lepingu lõpetas. See kestis kuus ja pool aastat, ühtegi julgeolekuintsidenti ei toimunud. Kohalik kogukond oli rahul – 400 töökohta. Julgeolekuriskid on Eestis maandatud: neid on hinnanud kaitsepolitsei ning politsei- ja piirivalveamet," lisas minister.

Pakosta selgitas ka, et vange ei tooda Tallinna, kuna Tartu vanglal on rahvusvaheliselt juba hea maine.

"Tartu vanglas on juba praegu välislepingute alusel rahvusvahelised sõjakurjategijad. Nad on seal olnud pikka aega ning see ei ole linna mainet kahjustanud. Välismeedia on Tartut kirjeldanud kui unelmate linna, kus on nii turvaline, et kinnipeetavaid pole justkui vajagi. Eesti on väga turvaline riik, millel on ülimoodne vanglasüsteem ja tõhus justiitssüsteem. Meie rahvusvaheline maine on tänu sellele tõusnud," ütles Pakosta.

Lisaks märkis justiitsminister, et nüüd saab kallilt ehitatud vangla lõpuks korralikult tööle hakata.

"Minu sügav lugupidamine Andrus Ansipi vastu, kes toona vangla ehitamisele vastu oli. Ka mulle tundus toona imelik, et ühe vangi kohta maksis ehitus terve eramaja jagu, aga mul on lugupidamine Ansipi vastu, kes nüüd on öelnud, et see kallis kinnisvara on olemas ja tuleb ära kasutada. Inimeste hirmutamine tuleb lõpetada. See kinnisvara tuleb panna mõistlikult Eesti inimesi teenima – 400 riiklikku töökohta Lõuna-Eestis Rootsi maksumaksja raha eest on suur asi," sõnas Pakosta.