Eestikeelsele õppele üleminek senistes venekeelsetes koolides tähendas lisastressi nii õpilastele, õpetajatele kui ka lapsevanematele. Õpitulemuste tase langes ja tundidest puuduti rohkem. Tallinna 53. keskkool siinkohal ei erine.

"Esimestel klassidel on kergem, sest nad alles tulid. See on nende jaoks midagi uut. Neljas klass, kui nad kolm aastat õppisid eesti keelt neli tundi nädalas ja siis äkki 1. septembrist me hakkame õpetama kõiki aineid eesti keeles, loomulikult on lapsel raske," lausus Tallinna 53. keskkooli direktor Katri Siikki.

Ka Tallinna abilinnapea Aleksei Jašin kinnitab, et murekohti on palju. Seda ütleb Jašin keeletesti põhjal, mida Tallinn ainsa omavalitsusena 1. ja 4. klassidel aasta lõpus teha lasi.

"Me võime hästi kindlalt tänaseks öelda, et 1. klassides on seis palju parem kui 4. klassides. Mis puudutab nüüd 4. klasse, siis vaid veerand on sooritanud väga heal tasemel, üle 70 protsendi. Ja valdav enamus on nö rahuldaval tasemel, mis on siis 60 protsenti õpilastest," ütles Jašin.

Muuhulgas selgus ka, et vahe keelekümblusklasside ja täitsa pea ees vette hüpanute vahel on märkimisväärne.

"Need koolid, kes on keelekümblust 10–20 aastat praktiseerinud, nad on ettevalmistunud väga hästi," lisas abilinnapea.

Kuigi esimene üleminekuaasta on läbi ja tekkinud murekohad sugugi ei üllata, hakkas haridusministeerium alles nüüd looma õpetajatele toetavaid materjale. Ainetundide ettevalmistamiseks on spetsiaalne õpetajaraamat küll olemas, kuid see pole kõigile kättesaadav.

"Selle õpetajaraamatu puhul on alati küsimus rahas koolidel, et kas seda õpetajaraamatut kool saab osta õpetajale või ei saa. Me nüüd haridusministeeriumis otsime võimalust, kuidas me Avitaga läbi räägime, et kas me siis ostame või mis kokkuleppe me teeme, et need õpetajaraamatud oleksid laiemalt kättesaadavad," sõnas haridus- ja teadusminister Kristina Kallas.

Kuna eraldi õpikuid ja töövihikuid pole vene emakeelega lastele loodud, pidi iga õpetaja ise oma klassile sobiva materjali kokku panema. Seaduse järgi kuulub selline sisu koolile, kuid ministeeriumi plaan on see ära osta ja moodustada ühine ülesannete kogu. Nii saidki esimestest üleminekuklasside õpilastest ja õpetajatest justkui katsejänesed, kelle järgi nüüd vigade parandust tehakse.