Justiitsministeerium plaanib tuua Rootsist Tartu vanglasse kuni 600 vangi, sest Eestis seisab hulk vanglakohti tühjana.

Justiitsminister Liisa Pakosta rääkis pressikonverentsil, et Tartu vangla on äärmiselt kallis ja moodne kompleks ning seda maha lammutada poleks mõistlik, sest Eestil võib seda tulevikus endal tarvis minna. Praegu maksab maksumaksja tühjalt seisvate vanglakohtade eest 12 miljonit eurot aastas.

Eestis on ühe kinnipeetava ülalpidamiskulu 3200 eurot kuus, kui aga arvestada juurde lisakulud, näiteks haridus, mida vangidele antakse, viib see kogukulu 5000 euroni. Rootsiga sõlmitava lepingu kohaselt maksavad nad sealt toodavate vangide eest Eestile 8500 eurot kuus ning see sisaldab kõiki tekkivaid lisakulusid, näiteks julgeolekuasutustele mõeldud lisaraha.

"8500 katab julgelt ära kõikvõimalikud kulud. Eesti maksumaksja ei maksa midagi juurde," kinnitas Pakosta, kelle sõnul arvestab see hind kõigi riskidega ning katab kõik vajalikud teenused, sealhulgas võimaliku meditsiiniabi vajaduse.

Igasuguseid vange Eestisse tuua ei lubata. Pakosta märkis, et leping sisaldab hulga välistusi, näiteks ei või siia tuua organiseeritud kuritegevusega seotud inimesi.

"Alles jäävad pikaajalise karistusega meessoost täiskasvanud terved inimesed, kes ei ole radikaliseerunud, gängikuritegevusega seotud, erijärelevalvet vajavaks hinnatud, kellel pole raskemaid psühhiaatrilisi vajadusi," loetles Pakosta ja lisas, et seega jäävad järele need kurjategijad, kes on saanud pika karistuse üksinda tehtud kuriteo eest.

Ta tõi näiteks kiremõrvarid, viidates sarnastele kurjategijatele nagu hiljuti lahkunud tennisetreener Toomas Leius, aga ka seksuaalkurjategijad ja majanduskuritegude sooritajad.

"Pikaajalisi vangistusi niisama valesti ütlemise pärast ei mõisteta," lisas Pakosta.

Kapo ja PPA saavad lisaraha

Siseminister Igor Taro märkis, et Tartusse jäävad vaid välisvangid, Eesti vangid aga paigutatakse Tallinna või Viru vanglasse. Tema sõnul aitab Rootsi vangide Tartusse toomine leevendada ka julgeolekuriski, mis tekib Lõuna-Eesti ja piirialade tühjaksjäämisest.

"Seoses Tartu vanglas toimunud koondamistega oli ju tõenäoliselt üleval risk ühe järjekordse justiitsasutuse koomaletõmbumisega Lõuna-Eestist. Praegu on vastupidine protsess. Kui küsitakse, miks ei too riik avalikke töökohti piirkondadesse, siis nüüd saab mitme ministeeriumi jagu inimesi tööd ja need pole ainult Tartus, vaid ka Põlvas, Võrus, kokku kuues maakonnas," lisas Taro.

Pakosta ütles, et Rootsi vangide toomisega lisandub Tartusse 400 uut töökohta, kuid kulumudel ei sisalda Rootsi enda saadetavaid ametnikke, sest need on Rootsi enda lisakulud.

Kaitsepolitseiameti ning politsei- ja piirivalveameti jaoks tähendab vajadus potentsiaalsete külastajate tausta kontrollida ja muude riskidega tegeleda lisakulusid. Kapo peadirektor Margo Palloson ja PPA peadirektor Egert Belitšev kinnitasid, et lisatöö jaoks saavad ametkonnad lisaraha.

"Justiitsministeeriumilt on kinnitus, et kõige jaoks, mis lisatööd toob, antakse täiendavad vahendid," lausus Belitšev.

Kui suured on kapole ja PPA-le eraldatavad summad, ei soostunud justiitsminister täpsustama. Pakosta sõnas, et see info ei ole turvalisuse kaalutlustel avalik.

Pallosoni sõnul tagab leping Rootsiga võimaluse, et kui siia satub isik, kes kujutab endast julgeolekule või avalikule korrale ohtu, saab nad tagasi Rootsi saata.

Vanglateenistuse juht Rait Kuuse lisas, et kui Eestis peaks tekkima hädaolukord, mistõttu on riigil kiiresti vanglakohti juurde vaja, on puhverpind olemas Tallinna ja Viru vangla vabade kohtade näol, ent kui ka Tartu vangla pinda peaks tarvis minema, võimaldab leping vangid Rootsi tagasi saata.

Kuuse tõi välja, et vangide transpordi eest Eestisse ja tagasi Rootsi tasub Rootsi pool. Nii nagu Pakosta, oli temagi seda meelt, et igakuine tasu 8500 eurot vangi kohta katab kõik vajalikud kulud. Ta märkis, et igal aastal indekseeritakse lepingu rahalist väärtust 3,5 protsendi võrra ülespoole.

PPA peab vägivallariski vanglates minimaalseks

Kogu tegevus puudutab ainult Tartu vangla territooriumil toimuvat ning vangid pääsevad sealt välja ainult relvastatud saatjatega lennujaama või siis tervishoiuasutustesse.

"Kui on erakorralist meditsiinilist abi vajavad sündmused, teeme me neid ka täna relvastatud vanglateenistujatega ehk käime vajadusel erinevates tervishoiuasutustes teenust saamas, kuid valdav osa terviseteenustest pakutakse vangla territooriumil," lausus Kuuse.

Eesti ja Rootsi vanglateenistuste vaheline leping reguleerib tema sõnul ära kõik detailsed küsimused alates sellest, milline peab olema kinnipeetava päev ja toit, kuni selleni, mil moel ametnikud nendega töötavad. Riskid on maandatavad ja Kuuse kinnitusel näitab vanglate kogemus, et kohapealsetel elanikel pole vaja sellele tähelepanu pöörata, kuidas vangla kohapeal toimib.

Kapo on koostanud ohuhinnangu, kus on välja toodud Rootsi vangide Eestisse toomise peamised riskid, ning Pallosoni sõnul on nende vältimiseks oluline teha piisavalt taustakontrolli ja vanglapersonali koolitada.

"Mingid jääkriskid jäävad, nendega hakkab kapo jooksvalt tegelema," lisas peadirektor.

Belitšev märkis, et olukord vanglates on väga hea ja vanglas on vägivallarisk viidud minimaalseks – asjad, mis olid 20–30 aastat tagasi vanglasüsteemis tavapärased, on nüüdseks väga harvad.

"Kõige suurema võimaliku mõjuga risk on organiseeritud kuritegevuse omavahelised kontaktid," ütles PPA peadirektor, kelle sõnul hoitaksegi selle vältimiseks Rootsist saadetud vange Eesti omadest eraldi.

PPA jaoks on kogu projekti positiivne külg võimalus Tartu arestimaja toimivana hoida, mis on Belitševi sõnul politseitöö jaoks väga oluline.

Leping Rootsi vangide Eestisse toomiseks on plaanis allkirjastada 18. juunil Stockholmis ning see sõlmitakse viieks aastaks. Kui kumbki osapool teisiti ei soovi, pikeneb leping selle tähtaja täitudes veel kolmeks aastaks.