Elering prognoosis Balti riikide Venemaa elektrivõrgust eraldumisel, et sagedusreservide eest tuleb hakata maksma keskmiselt viis miljonit eurot kuus. Veebruaris kulus sellele 2,8 miljonit, märtsis 11,4 miljonit ja aprillis lausa 21 miljonit eurot. Kolme kuuga enam kui pool aastaks prognoositust.

Nüüd langesid kulud mais 8,5 miljonile eurole. Märksa vähem kui aprillis, kuid siiski selgelt üle Eleringi eeldatud viie miljoni euro piiri.

Eleringi juhatuse liige Erkki Sapp ütles, et kuigi kulud on jätkuvalt liialt kõrged, on suund selge ja juuni esimesed päevad on juba olnud prognoositud tasemel.

Sapi sõnul on hindade languse taga olnud uute pakkujate turule tulek, Leedu Kruonise hüdroakumulatsioonijaama hooldustööde lõppemine ja varasemate kuude võrdluses parem veetase Riia hüdroelektrijaamas, mistõttu pakuvad lätlased ka turule rohkem.

Sapp lisas, et tervikuna prognoosib Elering just peamiselt uute turule sisenejate tõttu edasiseks sagedusreservide kulu langust.

"Järjest kogu aeg lisandub pakkujaid. Nii agregeeritud salvestust kui ka agregeeritud taastuvenergiatootmist, kes pakuvad reserve," ütles Sapp.

Kui nii edasi läheb, siis Sapi sõnul ülekulu, võrreldes Eleringi eeldatuga, väga suur ei tule.

Päevasiseselt on sagedusreservide turul hinnad jätkuvalt väga volatiilsed ja see Sapi sõnul muutunud ei ole, kuigi keskmine hind on alla tulnud.

Aasta alguses ühendasid Eesti, Läti ja Leedu ennast lahti Venemaa elektrivõrgust ja ühendasid end Kesk-Euroopa elektrisüsteemi. Desünkroniseerimine tõi endaga kaasa vajaduse hoida sagedust siinses elektrivõrgus, et tootmine ja tarbimine oleks igal ajahetkel võrdne.