Veebruari alguses, vahetult enne Balti riikide elektrivõrgu lahtiühendamist Venemaa elektrisüsteemist käivitus Baltimaade ühine sagedusreservide turg, kust kolm Balti süsteemioperaatorit, Eesti puhul Elering, hakkasid ostma elektritootjatelt reserve, et hoida elektrisüsteemis tootmist ja tarbimist tasakaalus ning süsteemi sagedust 50 hertsi peal.

Kolme Balti süsteemioperaatori prognoos ütles, et kolme riigi peale kulub sel aastal süsteemioperaatoritel reservide soetamiseks paarsada miljonit eurot.

Ometi näitasid esimesed nädalad ja nüüd juba kolm kuud, et suure tõenäosusega pole selle prognoosiga midagi peale hakata. Mitmel põhjusel, mida mõne asjatundja sõnul oleks võinud ette näha, on sagedusreservide hind pööraselt kõikunud. Tunnihind võis olla mõnel päeval tunde mõnikümmend senti ning mõni päev hiljem üle 2000 euro megavatt-tunnist. Mitmel korral on jõutud ka 4000-eurose ehk maksimaalse tunnihinnani.

Ilmselgelt ei arvestanud süsteemioperaatorid sellist hinna kõikumist.

Turuosalised ehk elektritootjad ongi sagedusreservide aastase kulu prognoosi suhtes olnud algusest peale väga skeptilised ning pakkunud, et see kulu saab tänavu olema vähemalt kaks korda suurem kui Balti kolme süsteemioperaatori konservatiivses hinnangus esitatud 200 miljonit eurot, millest Eleringi osa oleks 60 miljonit.

Näiteks on Alexela juht Marti Hääl on öelnud, et ainuüksi veebruari põhjal võis pakkuda, et 60 miljoni prognoos on pigem optimistlik.

Eesti Energia energiakaubanduse ja portfellijuhtimise direktor Armen Kasparov ütles, et see, et esimestel kuudel sagedusreservide hankimine niivõrd palju oodatust kallimaks on läinud, tähendab, et suuremad kulud hakkavad mõjutama nii elektritootjaid kui ka -tarbijaid.

Et hind on käinud ära ka 4000 euro juures, näitab, et puudu on uusi tootmis- ja salvestusvõimsusi, lausus Kasparov.

Kõigi jaoks pole kohati väga kõrge ja kõikuv hind aga üllatus. Marko Allikson Baltic Energy Partnersist ütles, et kuivõrd Balti reguleerimisturu ettevalmistuse aeg jäi liiga lühikeseks ja teada oli, et paindlikke tootmisvarasid oli puudu, võis kohe eeldada, et hind saab olema volatiilne ning süsteemioperaatorite kulud kerkivad lakke.

"Turuosalised tegid ka ettepanekuid uute paindlike varade turule tuleku varasemaks motiveerimiseks, ent paraku oli desünkroniseerimise projekti ainuke prioriteet varustuskindlus, mitte bilansi või reguleerimisturgude hind. Süsteemihaldurid eeldasid ilmselt, et nad suudavad endale kuuluvate paindlike varadega katta ülejäänud turu ettevalmistamatusest tulenevad riskid," lausus Allikson.

Allikson on teinud reservide turu tunnihindade põhjal ka arvutused, mis näitavad, et 5. veebruarist, mil turg avanes, kuni eelmise nädala lõpuni on kolm süsteemioperaatorit Balti turul kulutanud umbes 168 miljonit eurot. Eleringi osa võiks olla sellest kolmandik või veidi vähem. Maha tuleks lahutada tulu, mis süsteemioperaatorid ise on teeninud (Eleringi puhul näiteks Kiisa elektrijaam).

Meenutame, et kogu Balti turu kuluprognoos oli 200 miljonit eurot terve aasta kohta.

Elering ise on oma arvutused teinud sagedusreservi tariifi aluseks oleva metoodikaga, mida turuosaliste sõnul pole nendega jagatud. Seega on kellelgi peale süsteemioperaatorite ka üsna keerukas hinnata, milline on kulu tegelikult olnud.

Elering on ERR-ile öelnud, et veebruaris oli neil sagedusreservide kulu kolm miljonit ja märtsis 11 miljonit eurot. Alliksoni sõnul on turuhinnad olnud aprillis märtsist kõrgemad ning seega peaks aprilli arve Eleringil olema suurem kui märtsi 11 miljonit.

"Kui aga võtta aluseks näiteks märtsikuu Eleringi kulu, 11 miljonit, siis ka sel tasemel edasi liikudes on kogukulud pigem üle kahe korra kõrgemad kui esialgu prognoositud 60 miljonit eurot," märkis Allikson.

Soome turuga on võrdlus jahmatav

Eestil ja teistel Balti riikidel puudus varasem sagedusreservide turu ajalugu ja kogemus ja oma osa ebakindluses mängis ka desünkroniseerimise ehk Venemaa võrgust eraldumise võimalikult ja vajalikult kiire läbiviimine. Nüüdne tulemus on siiski see, et võrreldes põhjanaabritega on Balti süsteemioperaatorite kulud olnud mitukümmend korda suuremad.

Allikson tõi välja, et näiteks perioodil 1. kuni 27. aprillini oli  Eesti manuaalse sageduse taastamise reservi ehk mFRR-i (üles) võimsustoote hind keskmiselt 161 eurot megavatt-tunnist ja mFRR-alla võimsustoote hind keskmiselt 439 eurot. "Kusjuures hind on olnud üle 1000 euro megavatt-tunnist kokku 101 korda, sealhulgas 4000 eurot kokku 40 korda," nentis Allikson.

Soomes on mFRR-üles ja mFRR-alla keskmine hind olnud sel perioodil vastavalt kaks eurot ning 27 eurot megavatt-tunnist, kusjuures maksimaalne hind on olnud ühel tunnil 150 eurot.

Lõpuks maksab tarbija ikka kõik kinni

Turuosaliste jaoks ei ole sagedusreservide turul hinna tohutu kõikumine ilmtingimata halb asi, sest sellega saab rohkem teenida, kui eeldati – sagedusreservide turu avanemine on avanud Eesti Energia juhitavatele võimsustele uued potentsiaalsed tuluallikad, ütles Kasparov –, kuid tarbijate ja näiteks ka taastuvenergiatootjate jaoks tähendab see pikas perspektiivis täiendavat kulu ja seega ka ühiskonnale suuremat koormust, lisas ta.

Eestis on asjad esialgu nii, et vähemalt selle aasta lõpuni maksab sagedusreservide kulu kinni Elering, kes kasutab selleks ülekoormustasuga kogunenud raha. Eelmise aasta lõpu seisuga oli Eleringil ülekoormustasu arvel veel 337 miljonit eurot.

Järgmisel aastal peaks sageduse hoidmise eest hakkama maksma aga tootjad ja tarbijad, seda nimetatakse bilansitasuks ning see lisandub tarbija elektriarvele. Esialgne arvestus on, et mõlemad maksavad 5,31 eurot megavatt-tunni ehk 0,53 senti kilovatt-tunni eest. See arvestus oli aga tehtud ajal, mil lähtuti 60-miljonisest aastakulust.

Ka tootjatele ei meeldi, et nad peavad hakkama sagedusreservide hankimist kinni maksma ning lisaks koguma tarbijate käest niinimetatud bilansitasu. See seaks kahtluse alla nii mõnegi investeeringu ehk uued tootmisvõimsused ja paneks nii mõnegi tootja hullemal juhul mõtlema, kas Eestis on üldse mõtet elektri tootmisega tegelda. Asi on selles, et praeguse seisuga pole selge, kas ja kuidas hakkavad bilansitasu koguma Läti ja Leedu.

"Sagedusreservide juurutamine mõjutab igasuguse elektri tootmise arendamist Eestis. Seega loodame, et Eestis ei suunata sagedusreservide hoidmise kulu kohalikele elektritootjatele. Nii pandaks meie elektritootjad ebavõrdsesse olukorda võrreldes Läti ja Leedu tootjatega. Sagedusreserve on vaja ka siis, kui kohapeal elektritootjaid ei ole ning kogu riigis tarbitav elekter tuleb importida," lausus Kasparov.

Kasparov tõi välja, et Soomes on analoogne tasu elektritootjatele 1,73 eurot megavatt-tunnist ehk umbes kolm korda väiksem kui Eesti riik plaanib.

"Lisaks rakendunuks esialgsete plaanide järgi Eestis alates 2025. aasta juulist tasu 46,41 eurot iga megavatt-tunni eest, mille võrra halduri piirkonnas on puudu- ja ülejääva elektri kogused tasakaalust väljas ehk ebabilansi tasu. Taaskord võrdluseks, Soomes on analoogne tasu 1,15 eurot megavatt-tunnist," lausus ta.

Seegi tasu lükati esialgu edasi. Et selle aasta jooksul ära otsustada, kuidas sagedusreservi eest maksma hakatakse ehk kust selle jaoks raha tuleb, tellis Elering mõjuanalüüsi.  

Millal muutub hind stabiilsemaks?

Kui kaua selline kaos Balti sagedusreservide turul kestab, ei oska praegu keegi öelda. Võluvitsa pole: tootmis- ja salvestusvõimsusi on lihtsalt puudu.

Selleks, et sagedusreservide hinnad jõuaksid näiteks Soomega võrreldavale tasemele, on vaja meie piirkonnas juurde paindlikke tootmis- ja/või tarbimisvõimsusi, ütles Allikson.

"Mingis ulatuses saab ajutiselt kasutada ka ülepiirilisi ühendusvõimsusi reservidena, ent sõltuvalt energiavoogude suunast päev-ette turul võib ühendusvõimsuste piiramine tähendada suures elektritootmise defitsiidis olevale Balti elektriturule elektrihinna tõusu. Seetõttu pigem tuleb otsida lahendusi uute võimsuste lisamisest Balti riikides," lausus Allikson.

Ühendusvõimsusi, näiteks Estlink 1, on Elering aeg-ajalt, kuigi lühiajaliselt, juba mingis mahus piiranud.

Kasparov pakkus samuti, et turg stabiliseerub siis, kui lisandub uusi tootmis- või salvestusvarasid, eeskätt akusalvesteid.

Eesti Energia kõige uuem ja võimsam sagedusturul toimetaja on Auveres asuv akusalvesti, mis on 26,5-megavatise võimsuse ja 53,1-megavatt-tunnise mahutavusega. Kuid see on kogu Balti turu peale ainuke täiesti uus tootmisvara.

Olukord pole lähiaja mõttes lootusetu, nentis samas Allikson: näiteks suudavad juba praegu teatud mahus oma toodangut sagedusreservide turule pakkuda ka siinsed taastuvenergiatoojad. Elering on selles asjas näidanud üles kiiret reageerimist ja koostööd, märkis ta.

"Oleme toonud sagedusreservide turule näiteks päikeseparke, kelle tulud sagedusreservide turult on aprillikuus olnud suuremad kui elektri müügist Nord Pooli päev-ette turul," lausus Allikson.

Allikson nõustus, et järgmisena hakkavad hinda stabiliseerima akusalvestid. "Finantseerimise ja liitumisvõimsuste olemasolul on võimalik akusalvestust paigutada 9 kuni 12 kuuga. Esimesed akud on juba reguleerimisturul aktiivselt osalemas ning tänased atraktiivsed turuhinnad peaks tooma Baltimaadesse sadu megavatte uusi akusalvestusprojekte juba sel aastal," lausus ta.

Elering on ise praegu otsimas hankega sagedusreservi pakkujaid, kokku 500 megavati ulatuses. See tähendab tõenäoliselt mõnda uut gaasielektrijaama Eestis. Ka need peaksid hindu alla tooma.

Kiisa jaama küsimus

Eestil on praegu üks suuremat sorti gaasielektrijaam, mis asub Kiisal ja on tootmisvõimsusega 250 megavatti. Seal on üks "aga": avariiolukordadeks ehitatud jaam kuulub süsteemioperaator Eleringile ja seega turul osaleda ei tohiks. Kuid ka sellel tingimusel on "aga".

Kui kolm Balti riiki tänavu veebruaris end Venemaa elektrisüsteemist lahti ühendasid, hankis Elering Euroopast erandi, et võib Kiisa jaama kasutada 2028. aasta lõpuni sagedusreservina ehk siiski turul osaleda – küll mitte Nord Pooli elektribörsil, vaid Baltimaade sagedusreservide turul. See tähendas, et ühte hangitavat reservi (mFRR üles) vähendati sagedusreservi turul 190 megavati võrra, sest täpselt selles mahus Kiisa jaam turul osales.

Kuivõrd olukord on paari kuuga muutunud kriitiliseks, sest reservide hankimise kulu on ületanud igasugused prognoosid, sooviski Elering konkurentsiametilt Kiisa täisvõimsuse ehk 250 megavati kasutamise luba.

Eelmisel nädalal tuligi teade, et konkurentsiamet andis Eleringile loa kasutada Kiisa elektrijaama kogu võimsust sagedusreservi turul.

Elering ise hindas, et selle sammuga võiks mõnel päeval kokku hoida sagedusreservide hankimise kulude arvelt 1–1,2 miljonit eurot.

Turuosalised suhtuvad sellesse kahetiselt. Näiteks leidis üks turuosaline, kellega ERR rääkis, et Kiisa jaam oma 250 megavatiga koos leedukate energiahiiule Ignitisele kuuluva 900-megavatise Kruonise hüdropumpjaamaga võtavad mFRR turu täiesti enda kätte ja seal nii-öelda turupõhist konkurentsi ei toimugi.

Alliksoni sõnul on Kiisa jaama täismahus turule toomine kahe otsaga asi.

"Ühest küljest võib öelda, et turul on hindu vaadates täna ekstreemne konkurentsi puudus ning igasugune lisavõimsus aitaks olukorda lühiajaliselt parandada. Teisalt on hinnasignaal sõnumiks investoritele, kes selle kohaselt soovivad investeerida uutesse salvestusvõimsustesse, ent turukorraldajate endi poolt jooksvalt reeglite muutmine vähendab investorite soovi vajalikke projekte arendada," rääkis ta.

Alliksoni sõnul peaks Kiisa jaama turul toimimisele panema ajalise piiri, kas või kolm kuud, mille järel saaks otsustada, kas jaam jätkab turul või on see pigem turu toimimist segav.

Kiisa jaama on valitsus otsustanud igal juhul maha müüa ja enampakkumine peaks toimuma 2028. aasta esimesel poolel.

Oma mõju on kõigil neil otsustel ka taastuvenergia tulevikule. Näiteks tekiks probleeme taastuvelektri müügiga, kui sagedusreservide hoidmise püsikulu muudaks bilansienergia hinna kunstlikult kõrgeks, mis seejärel sunniks taastuvelektritootjaid vähendama elektri tootmist odava turuhinna ajal, ütles Kasparov.

"Sellest ei saaks kasu keegi: tarbijad saaks kallima elektri ning taastuvelektri tootmise osakaal väheneks Eestis," märkis ta.   

Tuuleparkide arendamisega tegelevast Utilitasest öeldi, et nemad ei soovi paari kuu pealt veel hakata järeldusi tegema ega numbreid välja käima.

Kas turureeglid vajaksid muutust?

Küsimus tekib, kas sunnitult kiiruga käivitatud sagedusreservide turul peaks olukorra stabiliseerimiseks tagantjärele reegleid muutma.

Elering vastas ERR-ile, et hetkel ei näe nad, et turureeglites hindade suure kõikumise tõttu muudatusi hakataks tegema ning et nad tegelevad turu likviidsuse suurendamisega. "Näeme ka käesoleval aastal ning uue aasta alguses olulisi valmivaid investeeringuid Balti riikides, mis reservide hankimise kulu alandama hakkavad," vastas süsteemioperaator.

Allikson sellega ei nõustu. "Sagedusreservide turg vajab kindlasti muudatusi, mis motiveeriks uute turuosaliste kiiremat turule pääsemist. Esiteks tuleks suurendada turu läbipaistvust, avaldades sarnaselt Nord Pooliga pakkumiskõverad ning väga selged põhimõtted, mille alusel Balti riikide süsteemihaldurid teevad pakkumisi turule," lausus ta.

Alliksoni sõnul oleks lisaks Kiisa jaama turul toimetamisele vaja selgust, mis akud on olemas süsteemioperaatoritel endil ning mis loogika alusel teevad pakkumisi leedukate Kruonise hüdropumpjaam ja lätlaste hüdrojaamad. "Ilma eelnevata ei teki investoritel turuhinna vastu usaldust ja otsuseid lükatakse edasi," märkis ta.

Samuti tuleks täiendada reegleid oksjonil pakutavate toodete osas, et rohkem uusi pakkujaid pääseks turule. "Hetkel valitakse sageli väiksemate ja soodsamate pakkumiste asemel pigem suurte tootjate pakkumised isegi kõrgema hinnaga, kuna nende pakkumised ei ole väiksemaks jagatavad, kuid ilma nendeta jääks võimsusi turul puudu," lausus Allikson.

Ja kolmandaks tuleks tema sõnul kiiremas korras kõrvaldada administratiivsed takistused ehk ebamäärasused akusalvestuse investeeringutele.

"Vastasel juhul on oht, et hetkel, kus sellised investeeringud Eestisse tuleksid ja ilma igasuguste toetusteta, ei ole neid võimalik piisavas mahus ja kiirusega teha, sest regulatsioon on ebamäärane. Arvestama peab, et investeeringute osas konkureerivad kõik Balti riigid ning näiteks Leedus on salvestusele ette nähtud riiklikud toetused 180 miljoni euro ulatuses, et ehitada vähemalt 1200 megavatt-tunni mahus uut energiasalvestust," ütles ta.

Mis on sagedusreserv?

Balti turuga on praegu nii, et Läti süsteemioperaatori AST-i andmetel katavad sellest 79 protsenti Leedu, 13 protsenti Eesti ja kaheksa protsenti Läti turuosalised. Sagedusreservide turul osalevad põhimõtteliselt samad tegijad, kes igapäevaselt ka elektritarbijatele elektrit toodavad.

Näiteks Eesti Energia pakub Balti erinevatele reguleerimisturgudele kokku 930 megavati eest kvalifitseeritud võimsust.

Sagedusreserv jaguneb kolmeks: FCR ehk sageduse hoidmise reserv, aFRR ehk automaatne sageduse taastamise reserv ja mFRR ehk manuaalne sageduse taastamise reserv.

FCR ehk sageduse hoidmise reserv on peamine moodus sageduse hoidmiseks ehk esimene reaktsioon, kui sagedus peaks hakkama kas või veidike 50 hertsist kõrgemale tõusma või madalamale langema ehk tegu on operatiivse sageduse hoidmisega. See on automatiseeritud teenus ehk sageduse pakkujad reageerivad ise ilma et süsteemioperaator, nagu Elering, peaks sekkuma.

aFRR on automaatselt süsteemioperaatori poolt käivitatav reserv, mis käivitatakse viie minuti jooksul, kui sagedus on kõikumas. Tegu on toega FCR-ile ning seda kasutatakse nii kaua, kuni elektrisüsteem on taas tasakaalus.

mFRR-i kasutatakse sageduse taastamiseks kolmanda ehk viimase variandina, siis kui sagedus kõigub pikemat aega või suuremas mahus. Selle reservi kasutamiseks annab süsteemioperaator sagedusreservi pakkujatele käsu.

Nii aFRR-i kui ka mFRR-i hangitakse kaheks otstarbeks – sageduse üles ja alla reguleerimiseks. Kokku on sagedusreservide turul seega viis kategooriat.

Kuigi sagedusreservi turu tunnihinnad on kõigile jälgitavad, on see siiski oluliselt vähem läbipaistev kui näiteks Nord Pooli päev-ette energiaturg, ütles Allikson.

"Mistõttu turu toimimise analüüsimine on keerulisem ning näiteks sagedusreservide tariifide aluseks olevad numbrid on täpselt teada vaid süsteemihalduritele," märkis ta.

Sagedusreservid on need elektrijaamad ja salvestid, mis on valmis kiiresti reageerima muutustele elektrivõrgus, nagu elektrijaamade rikked, millega tekib võrgus ülejääk või puudujääk, mis võib ohustada 50-hertsise sageduse hoidmist. Reservi pakkujad peavad suutma viivitamatult käivitada lisatootmisvõimsusi puudujäägi tekkimisel või siis oma töötava tootmisüksuse võimsust vähendama, kui võrgus tekib ülepakkumine.