Iraan: USA sekkumine konflikti oleks väga ohtlik

USA president Donald Trump ütles reedel, et Iraanil on USA õhurünnakute ärahoidmiseks aega maksimaalselt kaks nädalat, andes märku, et võib otsuse langetada juba enne kahenädalase tähtaja möödumist. Iraani hinnangul oleks USA sekkumine konflikti väga ohtlik.
Oluline Iisraeli-Iraani konfliktis laupäeval, 21. juunil kell 20.25:
- Iisrael ründas Isfahanis asuvat tuumaobjekti;
- Trump andis Iraanile kaks nädalat USA õhurünnakutest pääsemiseks;
- Iraan on vahistanud veel 22 inimest seotuse tõttu Iisraeli luurega;
- Putin põhjendas Iraani mitteaitamist venekeelsete rohkusega Iisraelis;
Iraan: USA sekkumine konflikti oleks väga ohtlik
USA sekkumine Iraani ja Iisraeli konflikti oleks väga ohtlik, ütles Iraani välisminister Abbas Araghchi.
Pärast reedest Euroopa liidritega kohtumist reisis Araghchi Türki, et pidada diplomaatilisi kõnelusi Araabia riikidega.
Iraani välisministri sõnul on nad valmis otsima lahendusi tuumaprogrammiga seotud muredele, kuid kõnelusi USA-ga pole võimalik jätkata, kui Iraani kodanikud on pideva tule all.
Samal ajal teatas USA luurejuht Tulsi Gabbard, et Iraan võib valmistada tuuma-pommi nädalatega, kuigi varem on ta väitnud vastupidist. Gabbardi meelemuutus tuli pärast seda, kui president Donald Trump nimetas tema hinnangut vääraks.
Jeemeni huthi mässulised ähvardasid laupäeval rünnata hiljuti sõlmitud relvarahu kiuste USA laevasid Punasel merel, kui Washington peaks liituma Iisraeli rünnakutega mässuliste peamise toetaja Iraani vastu.
"Kui USA liitub meie vaenlase Iisraeli Iraani-vastase rünnaku ja agressiooniga, võtavad (huthide) relvajõud sihikule nende laevad ja sõjalaevad Punasel merel," ütles mässuliste sõjaväe kõneisik Yahya Saree videoavalduses.
Macron: eurooplased hoogustavad läbirääkimisi Iraaniga
Prantsusmaa ja tema Euroopa partnerid hoogustavad läbirääkimisi Iraaniga, ütles Prantsuse president Emmanuel Macron laupäeval, Iisraeli rünnakutest alguse saanud sõja üheksandal päeval.
Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja Euroopa Liidu esidiplomaadid kohtusid reedel Genfis Iraani välisministri Abbas Araghchiga.
Nad ärgitasid Iraani taasalustama tuumakõnelusi Ühendriikidega, et jõuda leppeni oma tuumaprogrammi piiramises, kuid Teheran rõhutas, et diplomaatilisest lahendusest ei saa enne Iisraeli õhurünnakute lõppemist rääkida.
Laupäeval ütles Macron, et konflikti laienemise vältimiseks kõnelusi hoogustatakse.
"Ma olen veendunud, et tee sõja lõpetamiseni ja veelgi suurema ohu vältimiseni on olemas," ütles Macron sotsiaalmeediaplatvormil X (endine Twitter) pärast telefonivestlust Iraani presidendi Masoud Pezeshkianiga.
"Selle saavutamiseks hoogustame me Prantsusmaa ja tema Euroopa partnerite juhitud läbirääkimisi Iraaniga."
Riigipea rõhutas, et Iraan ei tohi tuumarelva omandada.
"Iraani asi on pakkuda täielik garantii, et tema kavatsused on rahumeelsed," ütles ta.
Samuti nõudis ta Iraanilt mais 2022 luuramissüüdistuste alusel kinni peetud Prantsuse kodanike Cécile Kohleri ja Jacques Paris' vabastamist.
Israeli armee teatas, et tappis Iraani peakoordinaatori Hamasiga
Iisraeli sõjavägi teatas laupäeval, et tappis rünnakus Qomi piirkonnale Teheranist lõunas kõrge Iraani ametniku, kes oli vastutav sõjaväelise koordineerimise eest rühmitusega Hamas.
"Iisraeli hävitajad tabasid ja hävitasid Qomi piirkonnas Qudsi väe Palestiina korpuse komandöri ning võtmekoordinaatori Iraani režiimi ja Hamasi terrorirühmituse vahel Saeed Izadi," seisab Iisraeli armee teates.
Quds on Iraani revolutsioonikaardi välisoperatsioonide haru.
Sõjaväelase sõnul suunas Izadi Hamasi vägesid Liibanonist ning aitas Hamasil oma relvastatud tiiba Gazas üles ehitada.
Samuti kinnias sõjaväelane laupäeval ajakirjanikele, et Iisrael tappis öösel veel kaks Iraani komandöri: Behnam Shahriyari ja Aminpour Judaki.
Shahriyari oli Qudsi 190. üksuse juht, kelle eesmärgiks oli "Iisraeli hävitamine", kinnitas ta. "See, mis Izadi oli Hamasi jaoks, oli Shahriyari Hizbollah' jaoks," lisas allikas.
Judaki juhtis aga Iisraeli sõjaväelase sõnul drooniüksust, olles vastutav sadade droonide laskmise eest Iisraeli peale.
Iisrael ründas Isfahanis asuvat tuumaobjekti
Iisrael ründas ööl vastu laupäeva Isfahanis asuvat Iraani tuumaobjekti, teatas uudisteagentuur Fars, lisades, et oht elanikkonnale puudub.
Julgeolekuametnikule tuginedes kinnitas Fars, et Iisrael viis läbi mitu rünnakut, sealhulgas Isfahanis asuvale objektile, kuid suurem osa kuulda olnud plahvatustest oli seotud õhutõrje tegevusega. Seal ei olnud ei leket ega ohtlikke materjale, väitis ametnik.
Iisraeli armee väitis ööl vastu laupäeva sotsiaalmeedias, et ründas Iraani keskosas asuvaid raketilaskekohti ja -ladusid.

Trump andis Iraanile kaks nädalat USA õhurünnakutest pääsemiseks
Ameerika Ühendriikide president Donald Trump ütles reedel, et Iraanil on USA õhurünnakute ärahoidmiseks aega maksimaalselt kaks nädalat, andes märku, et võib otsuse langetada juba enne kahenädalase tähtaja möödumist.
"Ma annan neile aega ja ütleksin, et kaks nädalat on maksimum," ütles Trump ajakirjanikele, vastates küsimusele, kas ta võib otsustada Iraani rünnata enne seda.
Ta lisas, et eesmärk on näha, kas inimesed tulevad mõistusele.
Trump oli neljapäeval öelnud, et langetab otsuse Iraani ründamise kohta järgmise kahe nädala jooksul, sest Iraaniga on "märkimisväärne võimalus läbi rääkida".

Neid kommentaare oli laialdaselt nähtud kui kahenädalase läbirääkimiste akna avamist Iisraeli ja Iraani sõja lõpetamiseks.
Kuid Trumpi viimased märkused näitasid, et ta võib oma otsuse langetada ka enne, kui tunneb, et Iraani tuumaprogrammi lammutamise osas pole edusamme tehtud.
Trump välistas Euroopa panustamise võimaluse Iisraeli ja Iraani sõja peatamiseks, öeldes, et Suurbritannia, Prantsusmaa, Saksamaa ja EL-i diplomaatide ning Teherani välisministri vahelised kõnelused ei aidanud.
"Iraan ei taha rääkida Euroopaga. Nad tahavad meiega rääkida. Euroopa ei saa selles aidata," ütles Trump ajakirjanikele, saabudes New Jersey osariigis asuvasse Morristowni.
Trump pisendas ka võimalust paluda Iisraelil oma rünnakud peatada, pärast seda, kui Iraani välisminister Abbas Araghchi ütles, et Teheran ei jätka Ühendriikidega kõnelusi enne, kui Iisrael järele annab.
Trump tõdes, et seda palvet on praegu väga raske esitada: "Kui keegi on võitmas, on seda natuke raskem teha kui siis, kui keegi on kaotamas, kuid me oleme valmis, nõus ja võimelised ning oleme Iraaniga rääkinud ja saame näha, mis juhtub."
Iraan on vahistanud veel 22 inimest seotuse tõttu Iisraeli luurega
Iraani Qomi provintsi politsei teatas laupäeval, et alates 13. juunist on seal vahistatud 22 väidetavalt Iisraeli luureteenistustega seotud isikut, edastas kohalik uudisteagentuur Fars.
"22 inimest tuvastati ja vahistati süüdistusega, et nad on seotud sionistliku režiimi luureteenistustega, häirivad avalikku arvamust ning toetavad kuritegelikku režiimi," tsiteeris agentuur Qomi provintsi politsei luurejuhti.
Enne seda, neljapäeval, teatas Iraani politsei uudisteagentuuri Tasnim info kohaselt 24 Iisraeli heaks luuramises süüdistatava inimese vahistamisest, öeldes, et nad püüdsid määrida riigi mainet.
Reedel teatas aga Tasnim "Euroopa kodaniku" kinnipidamisest, kuid tema kodakondsust ja täpset kinnipidamise kuupäeva ära ei toodud.
Iraani teated luurajate kinnipidamisest on tavapärased ja mitmeid neist on viimastel nädalatel ka hukatud.
Norras asuv valitsusväline organisatsioon Iran Human Rights väitis, et kogu riigis on süüdistuste järgi, mis heidavad ette koostööd Iisraeliga, teadaolevalt vahistatud vähemalt 223 inimest. Vabaühenduse järgi on aga nende tegelik arv tõenäoliselt veel suurem.
Putin põhjendas Iraani mitteaitamist venekeelsete rohkusega Iisraelis
Venemaa otsustas Iraani mitte aidata, kuna Iisraelis elab palju venekeelseid inimesi, ütles Vene režiimi juht Vladimir Putin reedel Peterburi majandusfoorumil.
Putin vastas nii etteheitele, et Venemaa on näidanud end ebausaldusväärse liitlasena.
"Mis puudutab Venemaa usaldusväärsust/ebausaldusväärsust liitlasena. Peame [Iraaniga] teatud solidaarsust üles näitama ja nii ka on. Kuid konfliktid on küllalt ainulaadsed. Tahaksin juhtida teie tähelepanu asjaolule, et Iisraelis elab ligi kaks miljonit endisest Nõukogude Liidust ja Vene Föderatsioonist pärit elanikku. Praegu on see peaaegu venekeelne riik. Ja me loomulikult arvestame Venemaa uusimas ajaloos selle faktiga alati," seletas Putin.
Kas Kreml plaanib nüüd venekeelseid iisraellasi "päästa" samamoodi nagu ta "päästab" Ukraina Donbassi elanikke – Putin ei täpsustanud, kirjutas Putini sõnu vahendanud Ukraina uudisteväljaanne Unian.
Portaal täpsustas, et nagu sageli Putini puhul ette tuleb, liialdas ta tugevalt ka Iisraeli "venekeelsusega". Avalikult kättesaadavate andmete kohaselt elab Iisraelis umbes 1,3 miljonit inimest NSV Liidust ja endistest Nõukogude Liidu riikidest. See moodustab umbes 15 protsenti riigi kogu elanikkonnast.
Toimetaja: Mait Ots
Allikas: AFP-BNS