Eelnõu algatanud seitsme volikogu liikme hinnangul võeti põhiseaduse muudatused liiga kiiresti vastu, need piiravad paljude kohalike omavalitsuste elanike võimalusi osaleda avaliku elu korraldamises oma elupiirkonnas, rikuvad nii nende individuaalseid õigusi kui ka kohaliku omavalitsuse kui institutsiooni toimimise aluseid, ohustavad kohaliku omavalitsuse legitiimsust ning õõnestavad demokraatiat.  

Pöördumist riigikohtu ja õiguskantsleri poole toetasid 14 liiget Kohtla-Järve 25-liikmelisest linnavolikogust.

Keskerakondlasest volikogu aseesimehe Sergei Lopini sõnul on Kohtla-Järve eripära see, et kolmandate riikide kodanikud ja määratlemata kodakondsusega elanikud moodustavad umbes poole linna elanikkonnast ja nende hääleõiguse kaotamine võib kohalikku poliitilist ja ühiskondlikku elu negatiivselt mõjutada.

Volikogu esimees Eduard Odinets (SDE) on pöördumise suhtes kriitiline ja peab seda õiguslikult lootusetuks sammuks. "Põhiseaduse muudatus on vastu võetud ja juriidiliselt korrektne. Seda ei saa tühistada ka riigikohus. Meile ei meeldi see otsus – aga seda ei saa õigustühiseks kuulutada ainult seetõttu, et see on poliitiliselt ebameeldiv," ütles Odinets.  

Odinets lisas, et oli algusest peale hääleõiguse äravõtmise vastu, aga kui riigikogu tegi oma otsuse, siis tuleb edasi liikuda ja keskenduda lahenduste otsimisele.

"Meie ülesanne on nüüd pakkuda hääleõigusest ilma jäänud inimestele toimivaid lahendusi. Näiteks toetada eesti keele õppeprogramme linnaeelarve kaudu, jagada teavet keeleõppevõimaluste ja kodakondsuse taotlemise kohta, korraldada infotunde, mitte pakkuda illusioone. See oleks aus ja vastutustundlik tee edasi," pakkus ta.

Põhiseaduse muudatusele kohaselt ei saa kolmandate riikide kodanikud hääletada juba selle aasta sügisel toimuvatel kohalikel valimistel ning määratlemata kodakondsusega isikud saavad sellel aastal hääletada viimast korda.